Redaktsioon: 18. märts 2021, kell 16:35 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. märts 2021, kell 09:20 redigeeri eemalda Mardus (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5153 muudatust P Parandused Uuem muudatus →
6. rida: '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varemvalmistatud [[betoon]]ist [[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine\|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg\|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles ~~nimetatakse~~on ~~seda~~nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large- panel system -building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku ~~puudust~~elamispindade ~~kaasajastatud elamispindadest~~[[defitsiit]]i. Ka teistes ~~riikides~~maades ~~tarvitatud on~~tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Esmakordselt ehitati maju eelnevalt mujal valmistatud paneelidest 1909.-1910. aastal [[New York\|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] projekteeris elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati "[[Attenbury süsteem]]iks". Tollal eksprerimenteeriti ka teistest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine\|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks.▼ Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. ▲Esmakordselt ehitati maju eelnevalt mujal valmistatud paneelidest 1909.-1910. aastal [[New York\|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] projekteeris elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati "[[Attenbury süsteem]]iks". Tollal eksprerimenteeriti ka teistest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine\|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. == Eestis == Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks nende ühiskonnarühmade elutingimusi, kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline\|töölised]] ja [[immigrant\|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet ning tugevdab kihistumist veelgi. Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s sageli uusrajoonidesse kortereid riigi teistest piirkondadest saabunud töötajatele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini kõrgem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine\|etnilist kihistumist]]. Ka ei ole paneelelamute juurde kerkinud Nõukogude ajal kavandatud ühiskondlikku [[infrastruktuur]]i või on see jäänud nõrgaks, mistõttu elanikud käivad valdavalt tööl ja puhkamas teistes linnaosades ning paneelrajoonid on pälvinud hüüdnime "magalad". Kui Eesti ~~taasiseseisvumise~~iseseisvuses taastamise-aegses ja järgses eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus\|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon\|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"),{{lisa viide}}, siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref>, ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on enamasti erastatud), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks äärmiselt kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}}. {{Vaata\|Lasnamäe\|Mustamäe\|Õismäe\|Annelinn}} ==Viited== {{viited}}

Paneelelamu: erinevus redaktsioonide vahel