Joseph von Fraunhofer: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
Optikatöökojad viidi 1807 üle Müncheni lähistele endisse [[Benediktbeuern]]i kloostrisse.
 
1814. aastal taasavastas Fraunhofer inglise teadlase [[William Hyde Wollaston|Wollaston]]i poolt 1802. aastal esmakordselt avastatud neeldumisjooned Päikese spektris. Ta valmistas spektrograafi ja uuris ning kirjeldas suure täpsusega selle abil nähtut, leides, et Päikese spekter pole pidev. Spektris avastas teadlane umbes 600574 tumedat joont. Neid neeldumisjooni nimetatakse [[fraunhoferi jooned|Fraunhoferi joonteks]]. [[Pilt:Fraunhofer lines.jpg|pisi|Fraunhoferi jooned]] Kuigi Fraunhofer ei suutnud seletada nende joonte tekke põhjust, kasutas ta neid eri klaasisortide murdumisnäitajate uurimiseks ja võrdlemiseks, mis võimaldas hakata tegema senisest paremaid läätsi.
 
1819 viidi optikainstituut üle Münchenisse, klaasikoda jäi Benediktbeuernisse. Fraunhofer võeti 1821 [[Baieri Teaduste Akadeemia]] erakorraliseks (puuduliku hariduse tõttu) liikmeks. 1823 sai temast täisliige ja füüsikakabineti juhataja. 1826 suri ta kopsutuberkuloosi.