Aeronaut: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Eesti endised ettevõtted; lisatud Kategooria:Tallinna endised ettevõtted |
Resümee puudub Märgis: Teksti peitmine |
||
1. rida:
{{See artikkel| on ettevõttest; õhusõitja kohta vaata artiklit [[Aeronautika]]}}
{{toimeta}}
{{ettevõte
[[Pilt:Aeronaudi_angaar_Lasnamäel_1925.jpg|thumb|right|280px|Aeronaudi angaar ja lennukid Junkers F.13 ning Sablatnig P III [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäe lennuväljal]] 1925. aastal.]]▼
| nimi = Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut
| logo =
| tüüp =
| börsil =
| asutamisaeg = [[22. märts]] [[1921]]
| lõpetatud = [[11. aprill]] [[1927]]
| asutaja = Asutajaliikmed olid [[Robert Artur Holst|Robert Holst]], [[Jakob Tillo]], [[Madis Jaakson]], [[Otto Strandman]] ja [[Martin Christian Luther|Martin Luther]]
| peakorter = Tallinn
| piirkond =
| võtmeisikud =
| valdkonnad =
| tooted =
| teenused =
| käive =
| tegevuskasum =
| puhaskasum =
| vara =
| omakapital = 10 000 000 [[Eesti mark]]a
| omanik = <!-- või | omanikud = -->
| töötajaid =
| emafirma =
| allüksused =
| tütarfirmad =
| tunnuslause =
| kodulehekülg =
| märkused =
}}
'''Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut''' oli [[Eesti lennukompaniide loend|Eesti lennukompanii]], mis tegutses aastatel 1921–1927. Aeronaut asutati [[22. märts]]il [[1921]] [[Robert Artur Holst|Robert Holsti]] ja [[Jakob Tillo]] eestvedamisel. Aktsiaseltsi põhikapital oli 10 000 000 [[Eesti mark]]a. Aeronaudi asutajaliikmed olid Robert Holst, Jakob Tillo, [[Madis Jaakson]], [[Otto Strandman]] ja [[Martin Christian Luther|Martin Luther]].
1921. aasta juulis sooritas AS Aeronaut postilennuk esimese lennu Riiga.
Reise alustati renditud [[Sablatnig P III]] lennukiga 29. juulil 1921 postilennuga [[Tallinn]]ast [[Helsingi]]sse. 1922. aasta juuli lõpus ostis Aeronaut [[Sablatnig Flugzeugbau]]lt miljoni marga eest kaks LVG C.V ja ühe Sablatnig P III lennuki. Augustis valmis esimene kuuest [[Dvigatel]]i tehastes litsentsi alusel ehitatud Sablatnig P III lennukist, ülejäänud said valmis järgmisel kuul. Ühtlasti avati 31. augustil [[Junkers F.13]]-ga Tallinna–[[Riia]] lennuliin. ▼
▲Reise alustati renditud [[Sablatnig P III]] lennukiga 29. juulil 1921 postilennuga [[Tallinn]]ast [[Helsingi]]sse. 1921. aastal tegi „Aeronaut'i" lennuk 175 üksikut lendu 673 sõitjaga<ref>[https://dea.digar.ee/article/kaja/1921/10/29/1/16 Õhusõidu aktsiaseltsi „Aeronaut'i" tegewusest.], Kaja, nr. 256, 29 oktoober 1921</ref>. 1922. aasta juuli lõpus ostis Aeronaut [[Sablatnig Flugzeugbau]]lt miljoni marga eest kaks LVG C.V ja ühe Sablatnig P III lennuki. Augustis valmis esimene kuuest [[Dvigatel]]i tehastes litsentsi alusel ehitatud Sablatnig P III lennukist, ülejäänud said valmis järgmisel kuul. 1922. aastal kohustus Aeronaut pidama regulaarset lennuühendust Tallinna ja Riia vahel ning tegema sisemaistel lennuliinidel 40 000 kilomeetrit. Ühtlasti avati 31. augustil [[Junkers F.13]]-ga Tallinna–[[Riia]] lennuliin.
[[File:Virolainen suksikone Uunisaarensalmen jäällä - N35035 - hkm.HKMS000005-km003lf1.jpg|pisi|left|[[Sablatnig P III]]]]
[[File:Junkers F 13 (SA-kuva 92838).jpg|pisi|left|[[Junkers F 13]]]]
▲[[Pilt:Aeronaudi_angaar_Lasnamäel_1925.jpg|thumb|right|280px|Aeronaudi angaar ja lennukid Junkers F.13 ning Sablatnig P III [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäe lennuväljal]] 1925. aastal.]]
9. veebruaril 1923 algasid regulaarsed postilennud Soome. Lennud toimusid igal teisipäeval ja reedel. Aprillis ostis Aeronaut Saksamaalt Soome-liinile kaks Junkers F.13 tüüpi vesilennukit, kasvatades lennukipargi 11 masinani.
| |||