Arutelu:Suveaeg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Muruhaldjas (arutelu | kaastöö)
Muruhaldjas (arutelu | kaastöö)
72. rida:
Vaatasin, et artiklis on karjuv faktiviga, et ekvaatori lähistel suveaega ei kasutata. Kustutasin selle lause. Vaatasin, et see lause on artiklis olnud artili avamisest alates, ehkki kenasti on artiklit täiustatud ka kaartide ja muuga.
Lisaks oli lauses "fakt", et suveaeg annab energiasäästu - ma täiendasin seda (teadusele viitava) tekstiga, mille leian olevat väga kasuliku. ja pean ka vabandama, kuna viidete vormistus on halb.
Tänapäeval kella keeramine on väga kulukas, kuna rahvusvahelised ettevõtted peavad tegema suuri kulutusi kasvõi IT-inimestele, kes suudaksid tekitada toimivaid tootmise ja suhtlemise süsteeme. Maailm keerab oma kellasid ka eri aegadel ja online-seminare ja kohtumisi korraldada on ääretult keerukas, kuna iga nädal võib osalejate kohalikud kellad olla nihkunud ja sellega seoses ka muud kohustused. Enda kogemusest tean öelda, et näiteks märtsi teise nädala kanti pühapäevased õppesessioonid toimuvad minu jaoks tund aega varem kahel nädalal, ent laupäevased sessioonid kolme nädala jooksul tund varem. (ajad on n-ö paika pandud USA kohaliku aja järgi, eelistades kohalikke). Samas kui õppeasutus kasutab Hiina aega, pean mina sellega kohanema õigel ajal pooleks aastaks, ja USA samuti nende jaoks õigel ajal (mis on erinev Euroopast) pooleks aastaks. Läbirääkimised rahvusvahelisel tasandil, mis aegu kasutada, on ääretult kulukad, ja kalendrirakendused on veelgi kallimad, et leida sobivat aega. Äris ja ka koolis paraku aga on kohustused peale lepingute sõlmimist ning vastavad vaidlused ja läbirääkimised võtavad suure osa ressurssi ja mõnelt ka võimalusi, mis oleksid jäänud avatuks kellasegaduseta.
Naase leheküljele "Suveaeg".