Elizabeth I: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sohupääsenu (arutelu | kaastöö)
81. rida:
 
==Trooniletõus==
Elizabeth tõusis troonile 25-aastaselt; ta teatas koheselt oma kavatsustest nõukogule ja teistele, kes olid tulnud Hatfieldi talle truudust vanduma.:
 
{{tsitaat|Mu isandad, looduses valitsev seaduspärasus paneb mind mu õe pärast kahetsusvalu tundma. Mulle langev koorem paneb mind nõndasama suurt imestust tundma. Ometi arvestades, et olen Jumalast loodu, kes on pühitsetud kuuletuma Tema määrangule, annan sellele järele. Soovin südamest, et mul võiks olla abi Tema armust, et olla Tema taevase tahte saadik selles ametis, mis on nüüd mulle osaks saanud. Olen ihult vaid üks, keda ülal peetakse, olles Tema loal riikliku ühiskonna valitsemiseks piisav. Ma soovin, et teie kõik ... oleksite mulle abiks, et mina oma valitsusega ja teie oma teenistusega loome sobiva koosluse Kõikvõimsa Jumala heaks. Jätma peame mõningase lohutuse meie järeltulevatele põlvedele maa peal. Pean silmas kogu oma tegevuse suunamist heade nõuannete ja soovitustega. | Elizabeth oma kroonimiskõnes}}
 
Oma [[kroonimistseremoonia]]-eelsel võidukäigul võtsid kodanikud teda väga hästi vastu. Teda tervitasid ovatsioonid ja vaatemängud, mis olid enamjaolt tugeva protestantliku maiguga. Elizabethi avameelsed ja lahked vastused meeldisid pealtvaatajatele, kes olid "imeliselt lummatud".<ref>Somerset, 89–90.</ref> Järgneval päeval, astroloogi [[John Dee]] valitud 15. jaanuaril 1559<ref>{{netiviide|url=https://web.archive.org/web/20070930073802/http://www.history.ac.uk/eseminars/sem2.html|pealkiri=John Dee and the English Calendar: Science, Religion and Empire|autor=Dr. Robert Poole|aeg=6. september 2005|vaadatud=20.03.2020}}</ref> krooniti Elizabeth [[Westminster Abbey]]s. Tema kroonijaks oli katoliiklasest [[Carlisle'i piiskop]] [[Owen Oglethorpe]]. Seejärel esitleti teda heakskiitvale rahvale orelite, vilede, trompetite, trummide ja kellade saatel.<ref>Neale, 70.</ref> Ehkki Elizabeth oli Inglismaal kuningannana teretulnud, oli riik endiselt ärevil tajutava katoliikliku ohu pärast nii kodumaal kui ka välismaal. Samuti muretseti selle üle, kellega Elizabeth abiellub.<ref>Loades, xv.</ref>