Eesti okupeerimine 1940. aastal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
Korrastatud.
4. rida:
|konflikt = Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt 1940
|osa = NSV Liidu 1940. aasta okupatsioonidest ja anneksioonidest Euroopas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus
|pilt = Tallinn - 17 July 1940 - 0-54578File:SovietBlockade1940.jpg
[[File:SovietBlockade1940.jpg|pisi|375px|pildiallkiri = Nõukogude [[Balti laevastik]]u operatiivplaan Eesti blokeerimiseks 1940. aastal]]aasta juunis.
|pildiallkiri = Kommunistide poolt korraldatud meeleavaldusele saabujad riigivastase loosungiga Tallinnas Vabaduse väljakul juulis 1940
|aeg = 17. juuni - 6. august [[1940]]
|koht = [[Eesti]]
87. rida:
 
== Nõukogude Liidu sõjaline operatsioon Eesti allutamiseks ==
[[File:SovietBlockade1940.jpg|pisi|375px|Nõukogude [[Balti laevastik]]u operatiivplaan Eesti blokeerimiseks 1940. aastal]]
=== Mere- ja õhublokaad ===
[[9. juuni]]l 1940 andis Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissar, [[marssal]] [[Semjon Timošenko]] ja [[Punaarmee]] kindralstaabi ülem, 1. järgu komandarm [[Boriss Šapošnikov]] välja [[NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi direktiiv nr 02622|NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi direktiivi nr. 02622]], millega [[Punalipuline Balti laevastik]] ja [[Leningradi sõjaväeringkond]] said korralduse, alustada ettevalmistusi sissetungiks Eestisse. Balti laevastiku juhatajal [[Vladimir Tributs]]il kästi oma laevastik viia 10. juunil kell 5.00 Leningradi Sõjaväeringkonna juhataja [[Kirill Meretskov]]i alluvusse ja olla 12. juunil valmis [[lahinguülesanne]]te täitmiseks.
[[Pilt:Kirov&TKA-G-5-1940.jpg|pisi|RistlejaBalti laevastiku ristleja Kirov ja torpeedokaater 1940]]
 
[[14. juuni]]l 1940 kandis Nõukogude Liidu täievoliline esindaja [[Kuzma Nikitin]] telegrammiga ette väidetavast venevaenulikust olukorrast ja provokatsioonidest Eestis. Samal päeval, 14. juunil alustas Nõukogude Liit Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. Tallinnas olid Nõukogude ohvitseride elamud tühjaks evakueeritud ja Balti laevastiku laevad suundusid merele<ref>https://ekspress.delfi.ee/ajalugu/juunipoore-1940-kuidas-me-80-aastat-tagasi-iseseisvuse-kaotasime?id=90210211</ref>. Keri saare juures tulistati alla Tallinnast Helsingisse liinilendu teinud Soome reisilennuk [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]]. Ööl vastu 16. juunit kaaperdas Punalaevastik Tallinnast [[Oru]]le sõitnud (presidendi) mootorpaadi.
 
=== Punaarmee sissetung ja Narva diktaat ===
==== Nõukogude Liidu noot Eestile ====
 
[[16. juuni]]l [[1940]] väitis Nõukogude Liit, et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest ning nõudis täiendavate väekontingentide maalelubamist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. Eestile esitatud noodis öeldi:
 
106. rida:
 
Uute nõudmiste kohaselt esitas [[Vabariigi Valitsus]] kohe lahkumispalve, mille [[Vabariigi President]] Konstantin Päts vastu võttis, astudes ühtlasi viivitamata samme uue valitsuse kujundamiseks.
[[Pilt:Kirov&TKA-G-5-1940.jpg|pisi|Ristleja Kirov ja torpeedokaater 1940]]
==== Punaarmee sissetung Eestisse ====
[[Pilt:Punaväelased maabuvad Naissaarel 1940 - AM 2637-RF5345 1.jpg|pisi|Punaväelased maabuvad Naissaarel 1940]]
16. juunil 1940 teatas Leningradi sõjaväeringkonna ülem, armeekomandör K. Meretskov Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidonerile, et temale alluv 10. armee on saanud käsu Eestisse siseneda. Meretskov nõudis, et Laidoner tuleks otsekohe Narva temaga kohtuma. Kohtumine pidi aset leidma Narva jaamas 17. juunil kell 8.00. Eesti delegatsiooni koosseisu kuulusid peale Sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidoneri veel kindralmajor A. Kasekamp, Sõjavägede staabi operatiivosakonna ülem kolonelleitnant A. Luts, sama osakonna ohvitser, kapten A. Hint ja Laidoneri adjutant kapten E. Õunapuu. Delegatsiooni erirong väljus Balti jaamast keskööl.
 
'''[[17. juuni]] hommikul kell 5 algas Punaarmee arvukate lisavägede sissetung Eestisse.''' Jõudnud rongiga Jõhvi, nägid Eesti delegatsiooni liikmed seal juba öösel üle Eesti piiri tulnud soomusmasinaid. Edasi Narva poole liikudes nägid nad mõlemal pool raudteed veel Punaarmee üksusi, mis liikusid lahingukorras üle põldude ja läbi metsade lääne suunas, ees piilkonnad ja nende järel hargnenud rivis jalavägi. Punaarmee 10. armee üksuste sissemarss Eestisse oli alanud seega juba 3 tundi enne J. Laidoneri Narva saabumist ja läbirääkijate kohtumist.
[[Pilt:Okręty Eesti Merevägi.jpg|pisi|Sõjasadamast lahkuma sunnitud Eesti sõjalaevad Vanasadamas]]
Punavägi käitus nagu oleks Eesti lahingukorras vallutanud. 17. juuni hommikul kell 6 hommikul vallutas Punaarmee Suurupi patarei territooriumi. Kell 6.30 hõivas punaüksuste dessant Aegna saare ja kell 7 hommikul vallutati Naissaar. Hommikul saabusid Tallinna Palivere-Klooga lähistel baasides paiknenud Punaarmee üksused, kes hõivasid Eesti sõjaväe kasutuses olnud kasarmud, sundides eestlased sealt kiirkorras lahkuma<ref>https://forte.delfi.ee/news/ev100nadalat/katkend-raamatust-tallinn-teises-maailmasojas-okupatsioonivagede-saabumine-17-juunil-1940?id=80102550</ref>. Samal päeval maismaapiiri ületanud punaväeosad paigutati Tallinna ümbrusse ning Narva, Rakvere, Võru ja Valga piirkonda ning mitmele poole Eesti idapiirile.

Läbi Eesti liikusid lisaks Riia suunas Punaarmee 3. tankikorpuse üksused. Eesti lennuväljadele saabusid Nõukogude lennuväerügemendid.
[[Pilt:Kirill Afanasievich Meretskov 1.jpg|pisi|120px|Armeekindral Kirill Meretskov 1940]]
 
187. rida ⟶ 189. rida:
 
== Eesti poliitiline liitmine Nõukogude Liiduga ==
|pildiallkiri[[Pilt:Tallinn =- 17 July 1940 - 0-54578.jpg|pisi|Kommunistide poolt korraldatud meeleavaldusele saabujad riigivastase loosungiga Tallinnas Vabaduse väljakul juulis 1940]]
[[Pilt:TallinnVabaduseSquare17 july 1940.png|pisi|Miiting Vabaduse väljakul 17. juulil 1940, millel nõuti Eesti astumist [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit|Nõukogude Liitu]]]]
[[Pilt:Estonian communist leaders in Tallinn 24.7.1940.JPG|pisi|[[Johannes Lauristin]], [[Paul Keerdo]], [[Johannes Vares]], [[Karl Säre]], [[Neeme Ruus]], [[Nadežda Tihhanova]] ja teised Tallinna Raudteejaamas 24. juulil. 1940]]