Kõvaketas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2021}}
{{See artikkel|räägib seadmest; Rock Hoteli albumi kohta vaata artiklit [[Kõva ketas]]}}
'''Kõvaketas''' ([[inglise keel|inglise]] ''hard disk drive'', lühend ''HDD'') on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku mittemagnetilisi, enamasti kas alumiiniumsulamist või klaasist plaate (kettaid), mis on kaetud õhukese magnetilise ferrooksiidlakikihiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse kettale [[digitaalne|digitaalselt]] kodeerituna ning need säilivad ka voolu kadumisel.
[[Pilt:Harddisk-head.jpg|300px|pisi|Kõvaketta tööpind koos
Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn ''[[Kirjutamis- ja lugemispea|kirjutuspead]]'', mille tekitatud [[magnetvoog|magnetvoo]] tulemusena muudetakse magnetilise materjali [[polarisatsioon]]i. Infot saab tagasi lugeda vastupidi – magnetiline materjal tekitab ''lugemispeas'' taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. [[Kirjutamis- ja lugemispea|Kirjutus- ja lugemispea]] on tänapäevastel kõvaketastel ühtne.
Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on üks kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-
Kõvaketaste ühendamiseks on
==Kettaruum ja -kiirus==
* 2014. aasta seisuga on suurim müügil olev ketas mahuga 8 TB ning välja on kuulutatud esimesed 10 TB kettad.
* 2010.
*Tüüpiline lauaarvuti kõvaketas mahutab 120 [[bait|GB]] kuni 2 TB, kettad pöörlevad kiirustega 5400 kuni 15 000 pööret minutis (p/m) ja edastavad tavaliselt andmeid kiirustega 20–100 megabaiti sekundis ([[MB/s]]). Kõvaketaste puhul tasub mainida, et nende lugemis- ja kirjutuskiirus on oluliselt seotud sellega, kuskohas andmed kettal füüsiliselt paiknevad – ketta välisservale lähemal paiknevaid andmeid loetakse aeglasemalt, samuti on järjestikusest andmete lugemisest või kirjutamisest ajakulukam ketta eri piirkondade vahel liikumist nõudvad pöördused. Viimasel põhjusel on võimalik ka kõvaketta kiirust [[defragmentimine|defragmentimisega]] tõsta.
*Kiiremad serveri kõvakettad pöörlevad kiirustel 10 000 ja 15 000 p/m ja saavutavad andmeedastuskiiruseid kuni 150 MB/s<ref name="9rnTB" />; 2014. aasta seisuga lubab mõni tootja oma kiireimate ketaste puhul juba kiirusi kuni 420 MB/s.[4] Suure pöörlemiskiirusega kettad kasutavad väiksemaid plaate (sest neil on väiksem õhutakistus), et kompenseerida energianõudluse kasvu, ja on seetõttu mahult väiksemad.
*Mobiilsed kõvakettad ehk [[sülearvuti]] kõvakettad on mõõtmetelt väiksemad (2,5 tolli tavaketta 3,5 tolli asemel), need kipuvad olema aeglasemad ja ka mahult väiksemad, kuigi viimasel ajal on erinevused vähenenud. Pöörlemiskiirused on 4200, 5200 (erandina), 5400 ja 7200 p/m, kusjuures tänapäeval kasutatakse enim 5400 p/m. 7200 p/m kettad on enamasti kallimad ning 4200 p/m kettad on kas vana tüüpi või uuemad kettad, mis on mahult suurimad. Neist viimased võivad olla ka standardsuurusest kõrgemad, kuna sisaldavad rohkem plaate, ning seega ei sobi oma mõõtude pärast kõigisse sülearvutitesse. On ka nn
==Täpsemalt kõvaketta andmesalvestusest==
24. rida ⟶ 25. rida:
==Kõvaketta osad==
*'''Lugemis- ja
*'''Kontrolleri telg''', mille külge on kinnitatud lugemis- ja
*'''Kettad''' (ingl. k. ''Platter''): ühes kõvakettas on üks kuni paarkümmend füüsilist andmeketast. Kettale salvestatakse andmed magnetlaengutena (mida tõlgendatakse kahendsüsteemis koodina) ning sealt on võimalik neid vajaduse korral uuesti lugeda. Need on üldjuhul valmistatud alumiiniumist (odav ja kerge), kuid osades kõvaketastes ka klaasist (harva leidub ka keraamilisi või muust materjalist kettaid). Ketta pind peab olema väga sile, et tagada lugemis- ja
*'''Kontroller''' liigutab lugemis- ja
*'''Mootor''' paneb kettad pöörlema. Sellest eraldub kõige suurem osa kõvaketta eraldatavast soojusest.
*'''Liidesed''' (ingl. k. ''Connectors''), mille külge on võimalik panna nii toite- kui ka andmejuhe.
68. rida ⟶ 69. rida:
Tegu pole uue tehnoloogiaga, vaid vana täiustamisega. [[Välkmälu]] on juba kaua aega arvutites [[muutmälu]]na kasutatud, kuid nüüd on seda tehnoloogiat täiendatud. Kiirus on suurenenud, vastupidavus on parem ja maht samuti kasvanud.
Peamine erinevus HDD ja SSD vahel on see, et viimasel puuduvad igasugused liikuvad osad. Seetõttu on see vastupidavam, sest liikuvad osad kuluvad. Tänu sellele on SSD vastupidavam ka välisärritustele: nii temperatuuri muutustele ja põrutustele kui ka niiskusele. Välkmälul põhinevad kettad tarbivad ka vähem voolu ning kuivõrd neil puudub lugemis- ja
SSD miinusteks on kõrgem hind ja väiksem mahutavus. SSD kahjuks räägib ka piiratud
Suuremat kiirust võib kindlasti pidada üheks SSD paremaks küljeks, sest see võib kohati ületada HDD oma mitmekordselt. SSD puhul on väga oluline see, kas loetakse ja kirjutatakse mitmeid väiksemahulisi andmeid või üht suurt. Esimesel juhul on SSD kiirused võib-olla väiksemadki kui HDD omad. Seda seetõttu, et andmed paiknevad [[SSD]]-kettal 4 kB plokkide kaupa, mida on ükshaaval väga aeganõudev muuta.
|