Omakirjastuslik tegevus Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
46. rida:
Poliitilise kirjanduse hulk ja maht kasvas [[1960. aastad|1960. aastate]] teisel poolel, eriti pärast Nõukogude Liidu invasiooni [[Tšehhoslovakkia]]sse [[1968]]. aastal. Laialt levisid [[vene keel|vene]] või ka [[tšehhi keel]]est tõlgitud materjalid ja dokumendid ("Kaks tuhat sõna", Jossif Smrkowski raadiokõne jm).
Koos vene ''[[samizdat]]i'' arenguga jõudsid Eestisse ka paljud Venemaal välja antud tekstid. Mitmeid neist tõlgiti [[eesti keel]]de ning paljundati ja levitati edasi. Aastatel [[1972]]–[[1974]] levisid laialdaselt näiteks Nõukogude Liidu Demokraatliku Liikumise programm ja taktikalised alused, mis koostati Eestis.
Omakirjastuslikul teel levis alates [[1972]]. aastast [[Eesti Demokraatlik Liikumine|Eesti Demokraatliku Liikumise]] ja Eesti Rahvusrinde märgukiri ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile, milles paluti abi Eesti omariikluse taastamiseks. Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde programmiliste dokumentide arutelu käigus kujunes välja suund [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumisele]].
Samal teel levisid eesti keeles ka [[Molotov-Ribbentropi pakt]]i salajased lisaprotokollid koos sellega seotud diplomaatilise kirjavahetusega NSV Liidu ja Saksamaa vahel. ▼
▲
Kõige järjepidevam poliitiline väljaanne oli aastatel [[1978]]–[[1987]] ilmunud perioodiline kogumik "[[Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis]]", mida ilmus kokku 25 numbrit ja mis hoidis silma peal vabadusvõitlejate vastu suunatud [[KGB]] tegevusel, avalikustas mitmesuguseid pöördumisi ja väljaastumisi jpm. Selle (konspiratiivsed) toimetajad olid järgemööda [[Jüri Adams]], [[Viktor Niitsoo]], [[Arvo Pesti]] ja [[Mati Kiirend]]. Lisaks käest kätte liikuvatele masinkirjaliste eksemplaridele toimetati need peagi ka välismaale, kust siis raadiojaama [[Vaba Euroopa]] eestikeelsetes saadetes neid ette loeti.
| |||