Waldeck-Pyrmonti vürstkond: erinevus redaktsioonide vahel

Waldeck oli krahvkond [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] umbes 1200. aastast. Selle krahvide hulka kuulus aastatel 1270 kuni 1276 [[Adolf II (Waldeck)|Adolf II]]. 1655. aastal viidi selle keskus ja valitsejate pearesidents lossist ja väikesest linnast [[Waldeck (Hessen)|Waldeckist]] [[Eder]]i jõe ääres (esmakordselt mainitud 1120. aastal) [[Bad Arolsen|Arolseni]]. 1625. aastal sai väike [[Bad Pyrmont|Pyrmonti]] krahvkond pärandi kaudu krahvkonna osaks. 1712. aasta jaanuaris ülendati Waldecki ja Pyrmonti krahv keiser [[Karl VI]] poolt vürstiks. Lühikest aega (1805–1812) oli Pyrmont pärandi jaotamise tulemusena pärast eelmise vürsti surma eraldi vürstkond, kuid kaks osa taasühendati 1812. aastal. Vürstkonna iseseisvus kinnitati 1815. aastal [[Viini kongress]]i poolt ning Waldeck ja Pyrmont sai Saksa Liidu liikmeks. 1868. aastast alates valitses vürstkonda [[Preisimaa]], kuid see säilitas oma seadusandliku iseseisvuse. Preisi administratsioon teenis väikeriigi valitsemiskulude vähendamist ja põhines kümneaastasel lepingul, mida korduvalt uuendati, kuni Waldeck 1929. aastal ametlikult [[Preisimaa Vaba Riik|Preisimaa]] [[Hessen-Nassau]] provintsiga liideti. 1871. aastal sai vürstkonnast uue [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] koostisosaosa.

Waldeck rajas jalaväepataljoni 1681. aastal, kuid järgneva ajaloo jooksul kuni [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadeni]] teenisid waldecklased üldiselt palgasõduritena võõrvägedes (olid Waldecki valitsejate poolt välja renditud). Nõudmine oli, et ühest pataljonist sai 1740. aastal kaks (1. rügement), 1744. aastal kolm, 1767. aastal neli (moodustades 2. rügemendi) ning 1776. aastal rajati 3. rügement (5. ja 6. pataljon). Eelkõige oli välisteenistus Hollandis (1. ja 2. rügement) ning Inglismaal (3. rügement) — viimane kasutas neid üksusi mässude mahasurumiseks kolooniates. 3. Waldecki rügement teenis sel ajal [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjas]], kus nad olid tuntud üldmõistena, mida kasutati selle konflikti ajal kõigi sakslaste—sakslaste-[[Hessenlane (sõdur)|hessenlaste]] kohta. Rügement püüti ameeriklaste poolt kinni ja vaid vähesed jõudsid tagasi Saksamaale, kus mõned moodustasid osa äsjaloodud 5. pataljonist (1784).