Tõde ja õigus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Draakonipuu (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P Viidete lõpus käib punkt.
2. rida:
"'''Tõde ja õigus'''" on [[A. H. Tammsaare]] viieosaline [[romaan]]isari, kus kujutatakse Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi teise kümnendini. [[Epopöa]] käsitleb inimese suhet maa, [[jumal]]a, [[ühiskond|ühiskonna]] ja iseendaga. "Tõde ja õigus" ilmus aastatel 1926–1933.
 
1934. aastal kirjeldas Tammsaare teose põhiplaani [[New York|New Yorgi]] kirjamehele [[Andres Pranspill]]ile saadetud kirjas järgnevalt: "Ma kavatsesin oma romaani nõnda, et [[Tõde ja õigus I|I jagu]] kujutaks võitlust maaga, [[Tõde ja õigus II|II]] – võitlust jumalaga, [[Tõde ja õigus III|III]] – võitlust ühiskonnaga, [[Tõde ja õigus IV|IV]] – võitlust iseendaga ja oma eluõnnega ja [[Tõde ja õigus V|V]] – alistumist (resignatsiooni). /---/ See on minu kogu romaani ideestiku üks pale või külg. Teine külg: romaan püüab tabada inimsoo üldist arenemiskäiku või arenemislugu."<ref>Rein Veidemann "Maast enne ja pärast Tammsaaret", Postimees/AK, 15. aprill 2017, lk 14.</ref>
 
Kogu romaanisari on tõlgitud [[soome keel|soome]], [[läti keel|läti]], [[saksa keel|saksa]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[vene keel|vene]] ja [[tšehhi keel]]de. Osaliselt on "Tõde ja õigus" tõlgitud [[leedu keel|leedu]], [[hollandi keel|hollandi]] ja [[inglise keel]]de.
 
Aastal 2013. aastal valmis esimesest osast [[audioraamatheliraamat]].<ref>[http://uudised.err.ee/?06273787 "Tõe ja õiguse" esimesest osast valmis audioraamat], ERR, 1. märts 2013.</ref>
 
Eesti kirjanik ja semiootik [[Valdur Mikita]] on iseloomustanud eestlaste ja "Tõe ja õiguse" kui eestluse ühe tüviteksti suhet järgnevalt: "[[Eestlased|Rahvas]], kelle kõige kuulsam kirjandusteos on viieköiteline sookuivendamise käsiraamat, ei saa olla normaalne – ja ei peagi. Võimalik, et meil on ilmaruumis hoopis üks teine asi ajada."<ref>[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mikroetnos/ "Mikroetnos"] Sirp, 12.12.2014.</ref>
 
Sarja esimese köite alusel valmis 2019. aastal mängufilm "[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]", teise köite põhjal 1975. aastal film "[[Indrek (film)|Indrek]]". Romaani kõik viis osa on aastatel 2012 kuni 2020 ilmunud audioraamatunaheliraamatuna, mille I, II, III ning V köite luges [[Meelis Kompus]], romaani IV osa luges [[Hele Kõrve]].
 
==Tegelased==
31. rida:
* [http://www.epl.ee/artikkel/458745 "„Tõde ja õigus” Pariisis"] Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9985:tode-ja-oigus-ilmutab-end-prantslastele "„Tõde ja õigus” ilmutab end prantslastele"] Sirp, 7. jaanuar 2010
* Maarja Vaino: [http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:269042/244615/page/1 "Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus"] 2011
* [https://leht.postimees.ee/4407563/toe-ja-oiguse-teeb-eestlastele-kuulatavaks-tahelepanu-valtiv-vene-ettevotja?utm_source&utm_medium=button_article&utm_content&utm_campaign=fb_social "«Tõe ja õiguse» teeb eestlastele kuulatavaks tähelepanu vältiv vene ettevõtja"] Postimees, 15. veebruar 2018