Redaktsioon: 28. jaanuar 2021, kell 22:08 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 903 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. märts 2021, kell 00:21 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Fail:Kalevipoeg heliraamat Punga.mp3\|pisi\|[[Eno Raud\|Eno Raua]] versioon "[[Kalevipoeg\|Kalevipojast]]", mille luges [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i 150. aastapäevaks sisse Oskar Punga]] '''~~Audioraamat~~Heliraamat''' ehk '''~~heliraamat~~audioraamat''' on [[fonogramm\|helisalvestis]], milles on talletatud ([[kirjandus]]lik) tekst. ~~Levitatakse~~Heliraamatuid levitatakse helifailina [[veeb]]is, [[E-kiri\|e-kirjaga]] ([[ZIP]]-[[fail]]ina) või [[helikandja]]l, näiteks [[helikassett\|lintkassetil]] või [[heliplaat\|heliplaadil]].▼ [[Fail:Audiobook Recording Workshop Participant - Citra Hasan.jpg\|pisi\|~~Heliraamatu koolitus~~Heliraamatukoolitus]]▼ ▲'''Audioraamat''' ehk '''heliraamat''' on [[fonogramm\|helisalvestis]], milles on talletatud ([[kirjandus]]lik) tekst. Levitatakse [[veeb]]is, [[E-kiri\|e-kirjaga]] ([[ZIP]]-[[fail]]ina) või [[helikandja]]l, näiteks [[helikassett\|lintkassetil]] või [[heliplaat\|heliplaadil]]. Esimesed ~~audioraamatud~~heliraamatud anti välja [[1932]]. aastal Ameerika Ühendriikides Kongressi algatatud täiskasvanud pimedate raamatuprojekti raames. [[1960. aastad\|1960. aastate]] lõpuks tekkisid raamatukogudesse tasuta ~~audioraamatud~~heliraamatud, mis olid salvestatud peamiselt [[vinüülplaat]]idele ja [[helikasett\|kassettidele]]. Raamatute salvestamine [[CD (andmekandja)\|CD]]-dele ei läinud [[muusikatööstus]]ega võrreldes niisama kiirelt, sest kassetimängijatel oli eelis algsete CD-mängijate ees – neid sai kuulata edasi täpselt sealt, kus pala eelmisel korral pooleli jäi. Nüüd on ~~audioraamatud~~heliraamatud digitaalsetes vormingutes (näiteks [[MP3]], [[WMA]] jm) saada nii tasuta kui ka tasulistena.<ref>Timo Treit, [http://www.digitark.ee/mis-on-audioraamatud-ja-milline-on-olnud-nende-areng/ Mis on audioraamatud ja milline on olnud nende areng?], Digitark 6. august 2008</ref><ref>{{Netiviide\|autor=\|url=https://www.openculture.com/freeaudiobooks\|pealkiri=1,000 Free Audio Books: Download Great Books for Free\|väljaanne=Open Culture\|aeg=\|vaadatud=27.01.2021}}</ref>▼ ▲[[Fail:Audiobook Recording Workshop Participant - Citra Hasan.jpg\|pisi\|Heliraamatu koolitus]] [[Fail:MauritiusCommandAudioBookCassette.JPG\|pisi\|~~Audioraamat~~Heliraamat [[Helikassett\|helikassetil]]]]▼ ▲Esimesed audioraamatud anti välja [[1932]]. aastal Ameerika Ühendriikides Kongressi algatatud täiskasvanud pimedate raamatuprojekti raames. [[1960. aastad\|1960. aastate]] lõpuks tekkisid raamatukogudesse tasuta audioraamatud, mis olid salvestatud peamiselt [[vinüülplaat]]idele ja [[helikasett\|kassettidele]]. Raamatute salvestamine [[CD (andmekandja)\|CD]]-dele ei läinud [[muusikatööstus]]ega võrreldes niisama kiirelt, sest kassetimängijatel oli eelis algsete CD-mängijate ees – neid sai kuulata edasi täpselt sealt, kus pala eelmisel korral pooleli jäi. Nüüd on audioraamatud digitaalsetes vormingutes (näiteks [[MP3]], [[WMA]] jm) nii tasuta kui ka tasulistena.<ref>Timo Treit, [http://www.digitark.ee/mis-on-audioraamatud-ja-milline-on-olnud-nende-areng/ Mis on audioraamatud ja milline on olnud nende areng?], Digitark 6. august 2008</ref><ref>{{Netiviide\|autor=\|url=https://www.openculture.com/freeaudiobooks\|pealkiri=1,000 Free Audio Books: Download Great Books for Free\|väljaanne=Open Culture\|aeg=\|vaadatud=27.01.2021}}</ref> ▲[[Fail:MauritiusCommandAudioBookCassette.JPG\|pisi\|Audioraamat [[Helikassett\|helikassetil]]]] Eestis salvestati esimesed kirjandustekstid [[1947]]. aastal. Samal aastal asutati Tallinnas pimedate raamatukogu, kus hakati koguma ja laenutama heliraamatuid. [[1968]]. aastal loodi pimedate ühingus spetsiaalne [[helistuudio]], kus hakati salvestama heliraamatuid. Kahe aasta pärast anti välja esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri [[Epüfon]]. [[1964]]. aastal asutati üleliiduline heli[[plaadifirma]] [[Meloodia (plaadifirma)\|Melodija]] ja tasapisi käivitus selle [[Tallinn]]a heliplaadistuudio. Edaspidi salvestati [[tekst]] ja [[muusika]] ning kujundati plaadiümbris Tallinnas, plaat tehti enamasti aga [[Riia]] vabrikus.<ref>Timo Treit, [http://www.digitark.ee/milline-on-audioraamatute-ajalugu-eestis-ja-kust-neid-leiab/ Milline on audioraamatute ajalugu Eestis ja kust neid leiab?], Digitark, 17. september 2008</ref> [[Digikultuuriaasta]] korraldajad koos [[Kultuuriministeerium]]iga võtsid 2020. aastal eesmärgiks toetada ~~audioraamatute~~heliraamatute turu kujunemist Eestis. Eesti [[Näitleja\|näitlejatel]] lasti sisse lugeda 50 eesti autori raamatud.<ref>[https://raamatud.elu24.ee/6982795/eesti-kirjandusklassika-audioraamatud-saavad-koigile-kattesaadavaks Eesti kirjandusklassika audioraamatud saavad kõigile kättesaadavaks]</ref> Mujal ilmas on heliraamatud olnud võrdlemisi populaarsed ja oletatakse, et heliraamatute müük möödub 2023. aastal e-~~raamatutest~~raamatute müügist, kuid Eestis on nende levik seni olnud üsna tagasihoidlik.<ref>[https://kultuur.err.ee/1198270/tauno-vahter-kirjastamine-pikk-toibumine-pohmakast "Tauno Vahter. Kirjastamine: Pikk toibumine pohmakast"] ERR kultuur, 6. detsember 2020 </ref><ref>[https://www.bbc.com/culture/article/20200104-audiobooks-the-rise-and-rise-of-the-books-you-dont-read "Audiobooks: The rise and rise of the books you don’t read"] BBC, 6. jaanuar 2020</ref><ref name="Raudla" /> ~~6. jaanuar 2020</ref><ref name="Raudla" />~~ Kõige suurem heliraamatute turg on USA-s, kuid elanikkonna suhtarvuna võib Skandinaavia kuulajaskond suuremgi olla. Enamik, 74% USA heliraamatute kuulajatest kuulab raamatut autosõidu ajal, mis võib ka selgitada, miks väiksemates riikides on heliraamatud vähem populaarsed.<ref name="Raudla">{{Netiviide\|autor=Raudla, Heiki\|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/90983379/audioraamatute-voidukaik-nii-maailmas-kui-eestis-raamatute-kuulamine-muutub-lahiajal-populaarsemaks-kui-e-raamat-paberkoidetest-raakimata\|pealkiri=Audioraamatute võidukäik nii maailmas kui Eestis: raamatute kuulamine muutub lähiajal populaarsemaks kui e-raamat, paberköidetest rääkimata\|väljaanne=Maaleht\|aeg=09. ~~september~~ 09.2020\|vaadatud=27.01.2021}}</ref> Suurbritannias kuulas 2019. aastal ~~audioraamatut~~heliraamatuid 15% elanikkonnast, samal aastal moodustasid Soomes heliraamatud 10% müüdud teostest, kuid Rootsis juba 50%.<ref name="Raudla" /> Eestis tuli esimesena uue ~~audioraamatute~~heliraamatute keskkonnaga välja kirjastuste [[Pegasus (kirjastus)\|Pegasus]], [[Eesti Raamat]] ja [[Hea Lugu]] loodud [[Eesti Audioraamatute Keskus]], mis toodab ja turustab ~~audioraamatuid~~heliraamatuid platvormil Digiread. == Vaata ka ==

Heliraamat: erinevus redaktsioonide vahel