Heliraamat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Fail:Kalevipoeg heliraamat Punga.mp3|pisi|[[Eno Raud|Eno Raua]] versioon "[[Kalevipoeg|Kalevipojast]]", mille luges [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i 150. aastapäevaks sisse Oskar Punga]]
'''
[[Fail:Audiobook Recording Workshop Participant - Citra Hasan.jpg|pisi|
▲'''Audioraamat''' ehk '''heliraamat''' on [[fonogramm|helisalvestis]], milles on talletatud ([[kirjandus]]lik) tekst. Levitatakse [[veeb]]is, [[E-kiri|e-kirjaga]] ([[ZIP]]-[[fail]]ina) või [[helikandja]]l, näiteks [[helikassett|lintkassetil]] või [[heliplaat|heliplaadil]].
Esimesed
▲[[Fail:Audiobook Recording Workshop Participant - Citra Hasan.jpg|pisi|Heliraamatu koolitus]]
[[Fail:MauritiusCommandAudioBookCassette.JPG|pisi|
▲Esimesed audioraamatud anti välja [[1932]]. aastal Ameerika Ühendriikides Kongressi algatatud täiskasvanud pimedate raamatuprojekti raames. [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpuks tekkisid raamatukogudesse tasuta audioraamatud, mis olid salvestatud peamiselt [[vinüülplaat]]idele ja [[helikasett|kassettidele]]. Raamatute salvestamine [[CD (andmekandja)|CD]]-dele ei läinud [[muusikatööstus]]ega võrreldes niisama kiirelt, sest kassetimängijatel oli eelis algsete CD-mängijate ees – neid sai kuulata edasi täpselt sealt, kus pala eelmisel korral pooleli jäi. Nüüd on audioraamatud digitaalsetes vormingutes (näiteks [[MP3]], [[WMA]] jm) nii tasuta kui ka tasulistena.<ref>Timo Treit, [http://www.digitark.ee/mis-on-audioraamatud-ja-milline-on-olnud-nende-areng/ Mis on audioraamatud ja milline on olnud nende areng?], Digitark 6. august 2008</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.openculture.com/freeaudiobooks|pealkiri=1,000 Free Audio Books: Download Great Books for Free|väljaanne=Open Culture|aeg=|vaadatud=27.01.2021}}</ref>
▲[[Fail:MauritiusCommandAudioBookCassette.JPG|pisi|Audioraamat [[Helikassett|helikassetil]]]]
Eestis salvestati esimesed kirjandustekstid [[1947]]. aastal. Samal aastal asutati Tallinnas pimedate raamatukogu, kus hakati koguma ja laenutama heliraamatuid. [[1968]]. aastal loodi pimedate ühingus spetsiaalne [[helistuudio]], kus hakati salvestama heliraamatuid. Kahe aasta pärast anti välja esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri [[Epüfon]]. [[1964]]. aastal asutati üleliiduline heli[[plaadifirma]] [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] ja tasapisi käivitus selle [[Tallinn]]a heliplaadistuudio. Edaspidi salvestati [[tekst]] ja [[muusika]] ning kujundati plaadiümbris Tallinnas, plaat tehti enamasti aga [[Riia]] vabrikus.<ref>Timo Treit, [http://www.digitark.ee/milline-on-audioraamatute-ajalugu-eestis-ja-kust-neid-leiab/ Milline on audioraamatute ajalugu Eestis ja kust neid leiab?], Digitark, 17. september 2008</ref>
[[Digikultuuriaasta]] korraldajad koos [[Kultuuriministeerium]]iga võtsid 2020. aastal eesmärgiks toetada
Kõige suurem heliraamatute turg on USA-s, kuid elanikkonna suhtarvuna võib Skandinaavia kuulajaskond suuremgi olla. Enamik, 74% USA heliraamatute kuulajatest kuulab raamatut autosõidu ajal, mis võib ka selgitada, miks väiksemates riikides on heliraamatud vähem populaarsed.<ref name="Raudla">{{Netiviide|autor=Raudla, Heiki|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/90983379/audioraamatute-voidukaik-nii-maailmas-kui-eestis-raamatute-kuulamine-muutub-lahiajal-populaarsemaks-kui-e-raamat-paberkoidetest-raakimata|pealkiri=Audioraamatute võidukäik nii maailmas kui Eestis: raamatute kuulamine muutub lähiajal populaarsemaks kui e-raamat, paberköidetest rääkimata|väljaanne=Maaleht|aeg=09.
Suurbritannias kuulas 2019. aastal
Eestis tuli esimesena uue
== Vaata ka ==
|