Oskar Lõvi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib agronoom Oskar Lõvist kirjanikunimega Jaan Järvalane; ajakirjaniku kohta varjunimega Toomas Kivi vaata artiklit [[Oskar Lõvi (ajakirjanik)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
 
'''Oskar Lõvi''' ({{VanaKalendriAeg|[[6. märts]]|[[1892]]|23. veebruar}} Pihlaka talu, Tapiku küla, Pajusi vald, [[Põltsamaa kihelkond]], [[Viljandimaa]]<ref name="Saaga1"/> – [[24. august]] [[1977]] [[Montréal]]) oli [[agronoom]] ja ärimees, kes on kasutanud kirjanikunime '''Jaan Järvalane'''.
 
== Elulugu ==
 
[[1897]]. aastal ostsid Lõvi vanemad suurema talu – Lindre talu [[Ramma]]l [[Järva maakond|Järvamaal]]. Oskar Lõvi õppis [[Järva-Jaani]] apostlikus õigeusu kihelkonnakoolis, aastail 1907–1912 Tartus [[Treffneri gümnaasium]]is.
 
Gümnaasiumi lõpetas aga [[Peterburi]]s [[1913]] ja astus seejärel [[Peterburi ülikool]]i, kus õppis [[loodusteadused|loodusteadusi]] ning [[agronoomia]]t. Oskar Lõvi võttis osa [[Peterburi Eesti Selts]]i tegevustest. [[1917]]. aastal lõpetas ta Peterburi ülikoolis agronoomiateaduskonna. Seejärel asus teenistusse Kesk-Aasias [[Turkestan]]is Venemaa põllutööministeeriumi esindajana. Oktoobris 1917 tuli Lõvi tagasi Peterburi, kus mõni päev enne [[Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon|enamlikku riigipööret]] abiellus. Pulmad peeti [[Tsarskoje Selo]]s.
 
Ajavahemikus 1918–1919 töötas Lõvi põllumajanduse alal Turkestanis. Peagi tuli tal abikaasaga põgeneda saabunud kodusõja eest. 1920. aastal töötas Lõvi lühemat aega Eesti põllutööministeeriumis viinavabrikute osakonna juhatajana. Pärast [[viinavabrik]]ute võrgu korraldamist siirdus ta [[Prantsusmaa]]le. Oskar Lõvi täiendas end [[Sorbonne'i ülikool]]is keemia ning [[radioloogia]] alal ning sai magistrikraadi [[Marie Curie]] juhendamisel. Hiljem töötas ta [[Renault]]' autotehases metallurgia alal.
15. rida ⟶ 16. rida:
[[1932]]. aastal abiellus Oskar Lõvi endast 17 aastat noorema Herta Leonore Steiniga. Abielust sündisid lapsed Viiu Maria ([[1934]]–[[2004]]), Madli Eva ([[1936]]) ja Tõnis Oskar ([[1939]]).
 
Oskar Lõvi oli kaaliumsündikaadi Eesti esinduse omanik ja asus Kaali Agronoomilise Büroo juhatajaks. 1928. aastal asutas Oskar Lõvi OÜ Lihaeksport, eesmärgiks põllumajandussaaduste hindade parandamine. Temast sai OÜ Lihaeksport juhataja ning tapamaja direktor. Ühing hakkas esimesena Eestis turustama liha ja elusloomi [[Rootsi]], [[Soome]] ja [[Venemaa]]le, samas varustati ka siseturgu.
 
Oskar Lõvi on kirjutanud:
{{tsitaat2|Venelased soovisid ainult hea kvaliteediga loomi, seda meil oli ja neid me ka müüsime ning nende eest kauplesime välja ka korralikud hinnad. Piimlehmade hindamise süsteem mõjutas meie siseturu hindu tohutult. Talupidajad hakkasid kasvatama ainult häid lehmi, tõstes seega kogu karjapidamise taseme mõne aastaga Skandinaavia riikide lähedale. Teatavasti oleneb ju talupidamise tasuvus tema pidamise intensiivsusest ja toodete kvaliteedist. Seda me kõik taotlesime, et tõsta talude sissetulekuid ja muuta selle pidamine tasuvamaks.|}}
 
Liha müümise kõrval tegi Lõvi Venemaale pakkumisi ka piimasaaduste müügiks, teda toetasid selles [[majandusminister]] [[Karl Selter]] ja põllumajandusosakonna juhataja [[Kaarel Liidak]]. [[1936]]. aastal võttis Moskva selle pakkumise vastu, nii tuli Oskar Lõvil asuda [[Vjatšeslav Molotov]]iga läbirääkimisi pidama.
 
Lõvi kirjutab oma mälestustes:
{{tsitaat2|See müük oli Eestile väga tähtis ja ühtlasi ka meie prestiiži küsimus. Pidime näitama, et suudame rahuldada ostja nõudmisi.|}}
 
Aga nõudmised kvaliteedi kohta olid karmid ja tingimused rasked. Piim ja koor tuli iga päev anda üle Leningradis omal riisikol, oma anumates ja samades kogustes. Nõukogude valitsus oli nobe oma väliskaubanduslikes tehinguis esitama moodsaid Lääne-Euroopa kvaliteedinõudeid. [[Eesti Võieksport]]i ei pidanud Eesti valitsust sobivaks täitma lepingut Venemaaga, sest Võieksport oli poolriiklik asutus ja igasuguste arusaamatuste korral oleksid pinged kandunud valitsuste tasemele.
 
Oskar Lõvi kirjutab:
{{tsitaat2|Majandusminister arvas, et kui ma olin kord pidanud läbirääkimisi ja jõudnud venelastega kokkuleppele, siis võiksin ajada asja edasi ja organiseerida vastava piimaühingu. Seda ma ka tegin. Lõime poolühistegelise ettevõtte nimega [[OÜ Eesti Piim]].|}}
 
34. rida ⟶ 35. rida:
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)|Vene]] ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa]] okupatsioonide ajal töötas Lõvi põllumajanduses, kuid tema sõnutsi iseloomustas neid aegu "pettumus ja nördimus". Pärast [[16. juuni]]t [[1940]] lubati tal mõnda aega juhtida endisi ettevõtteid, kuni septembris 1940 natsionaliseeriti OÜ Eesti Piim ja Lõvi asemele pandi osaühingut juhtima komissar.
 
Aastavahetusel oli ta ilma ametita, kuid töötas edasi põllumajanduses, pidades oma talu [[Keila]]s [[Tutermaa]]l, mis oli väiksuse tõttu jäänud puutumata [[nõukogude maareform|nõukogulikust maareformmaareformist]]ist. Kuid 1941. aastal kutsuti Oskar Lõvi Tallinna ja pandi Põllutöö Rahvakomissariaadi ''Selhoznabi'i'' juhatajaks. Saksa okupatsiooni tulles oli Lõvi jälle oma talus. Tema sihiks oli aidata taastada Eesti põllumajandust, mille venelased olid laastanud.
 
[[1942]]–[[1943]] juhatas Oskar Lõvi [[Maardu fosforiiditehas|Maardu fosforiiditehase]]e ehitamist. Oma mälestustes on ta kirjutanud: {{tsitaat2|Aga seal tuli mu tööle ootamatu lõpp. Olin nimelt sekkunud juba Vene okupatsiooni ajal Eesti vastupanuliikumisse, olin võtnud osa ühe saksavastase lendlehe koostamisest ja levitamisest ning olin käinud salajastel nõupidamistel, mis polnud nähtavasti jäänud teadmata [[Gestapo]]le. Ühel päeval kutsuti mind [[Tõnismäe 16|TõnismäeTõnismäele]]le ja viidi ülekuulamisele. Siis toimetati läbiotsimine ja põhjalik uurimine.|}}
 
Kuid et läbiotsimisel midagi ei letiud, pääses Lõvi vangistamisest. Ometi ta vallandati ja jälle tuli siirduda Keilasse oma tallu. Seda pidas ta kuni põgenemiseni Rootsi 1944. aasta septembris.
48. rida ⟶ 49. rida:
Juba koolipõlves korjas Oskar Lõvi vanavara: muinasjutte, kohanimesid jms. Kirjutamata ja oma töid avaldamata tiivustas teda [[Artur Adson]], kuid kõige enam [[Aino Kallas]], kelle meelest Lõvi tugevus oli tema teoste dramaatilisuses. Naised on Lõvi teoste peategelased, sest naisi pidas kirjanik hingeliselt huvitavamateks kui mehi.
 
Kõik Oskar Lõvi romaanid ilmusid paguluses varjunime '''Jaan Järvalane''' all. Hirm venelaste ja kommunistide ees oli aastakümneid hiljemgi veel nii suur, et sundis kirjanikku ühes erakirjas tunnistama: {{tsitaat2|Kartsin oma nime avaldamist, sest kommunistid võiksid autorit seirata ja talle kätte maksta.|}} Nii on Jaan Järvalase nime all ilmunud Torontos romaani "Kolm naist" esimene ja teine osa ([[1965]]) ning ajalooliste romaanide triloogia pealkirjadega "Veretasu" (1966), "Risti tähe all" (1966) ja "Kirikuehitajad" (1970). Autori poja Tõnis Lõvi arvates pole siiski enam mingit põhjust, miks ei võiks need teosed kordustrükis ilmuda Oskar Lõvi nime all.
 
Üliõpilasselts Liivika kirjastuse poolt välja antud koguteoses "Kodumaal ja võõrsil" ilmusid Oskar Lõvi mälestused "Viisteist aastat tööd Eesti põllumajanduses" (Toronto, 1965).
57. rida ⟶ 58. rida:
Oskar Lõvi vanemad olid Mihkel Lõvi ja Anna-Maria Lõvi.<ref name="Saaga1"/>
 
== KirjandusTeoseid ==
* ''Maa-kalender: tegelikkude nõuannetega põllumehele ja kunstwäetiste tarwitamise tabeliga''. Tallinn, E.T.K, 1927
* ''Kolm naist. Alma.'' Tallinn: Varrak, 2005, ISBN 9985311566
* ''Kolm naist. Klaara.'' Tallinn: Varrak, 2005, ISBN 9985311655
* ''Kolm naist. Viktooria.'' Tallinn: Varrak, 2005, ISBN 9985311701
 
=== Ilmunud pseudonüümi Jaan Järvalane all ===:
* ''Kolm naist. 1. osa''. Toronto: Orto, 1965
* ''Kolm naist. 2. osa''. Toronto: Orto, 1965
* ''Veretasu'': romaan kahes osas: ''Veretasu'' ja ''Risti tähe all''. Toronto: Orto, 1966
* ''Kirikuehitajad''. Toronto: Orto, 1970
 
== Viited ==
75. rida ⟶ 76. rida:
 
== Kirjandus ==
* [[Ervin Jüri Nõmmera]]. Oskar Lõvi mälestades. Teataja, 17. september 1977, nr. 15, lk. 12.
 
== Välislingid ==