Redaktsioon: 11. märts 2021, kell 22:20 redigeeri Sunsunshine (arutelu \| kaastöö) 160 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. märts 2021, kell 14:07 redigeeri eemalda Sunsunshine (arutelu \| kaastöö) 160 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: == Elukäik ja teadustegevus == Julius Mark sündis 27. märtsil [[1890]]. a Haljalas. TaGümnaasiumihariduse ~~õppis~~omandas ta Tallinnas venekeelses Aleksandri Gümnaasiumis. Aastatel [[1911]]–[[1912]] õppis ta [[Tartu Ülikool\|Tartu]] ja [[1912]]–[[1915]] [[Helsingi Ülikool\|Helsingi ülikoolis]] ning osales [[Esimene maailmasõda\|I maailmasõjas]] ja [[Vabadussõda\|Vabadussõjas]]. [[1918]]. a kaitses ta Helsingis oma magistritöö [[Mordva keeled\|mordva keelte]] (eriti ersa keele) alal. [[1919]]. a kutsuti ta [[Tartu Ülikool\|Tartu ülikooli]] [[Soome-ugri keeled\|soome-ugri]] ja [[Samojeedi keeled\|samojeedi keelte]] professori kohusetäitjaks. [[1923]]. a kaitses J. Mark (olles [[Lauri Kettunen\|Lauri Kettuse]] õpilane) Helsingis [[Doktoriväitekiri\|doktoriväitekirja]] „Die Possessivsuffixe in den ostseefinnischen Sprachen“ (ilmus 1925), mis käsitles [[Läänemeresoome keeled\|läänemeresoome keelte]] omastusliiteid.<ref name="Soosaar" />. Pärast doktoritöö kaitsmist nimetati J. Mark Tartu Ülikooli korraliseks professoriks [[Uurali keeled\|uurali keeleteaduse]] alal.<ref name="Soosaar" /> Sel kohal töötas ta kuni [[1944]]. aastani. Ta uuris ja õpetas üliõpilastele mitmeid keeli, eriti lapi keelt ja mordva keeli, hiljem ka [[komi]] ja [[Udmurdi keel\|udmurdi keelt]], [[Ungari keel\|ungari keele]] olemust ja ajalugu, aga ka [[Soome-ugri keeled\|soome-ugri keelte]] suhteid teiste keelkondade keeltega ning [[Keeleteadus\|keeleteaduse]] üldprobleeme. J. Mark tegeles ka tõlketööga, näiteks tõlkis [[Ungari keel\|ungari keelest]] [[Pál-tänava poisid\|Ferenc Molnári "Pál-tänava poisid"]].<ref>Lehtmets, Aino, Oengo'te sugupuu, 1989</ref> 22. rida: J. Mark suri [[2. märts\|2. märtsil]] [[1959]] [[Washington\|Washingtonis]]. == Teoseid == * ''Ungari kirjanduse ülevaade.'' Tartu, 1914 * ''Mõned jooned tšeremisside, votjakite, sürjanite ja mordvalaste käekäigust peale 1917. aastat'' . Tartu, 1925 * ''Etymologische Beiträge''. Helsinki, 1927 * ''Lapi pulmakommetest''. Tartu, 1929 * ''Soome-ugri rahvaste kaubandusest''. Tartu, 1936 == Isiklikku ==

Julius Mark: erinevus redaktsioonide vahel