Arvuti arhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele Arhitektuur (infotehnoloogia)
Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele Arhitektuur (infotehnoloogia)
Märgis: Ümbersuunamine eemaldatud
1. rida:
[[Pilt:ABasicComputer.gif|alt=|pisi|450px|Arvuti arhitektuuri näide<br>'''Input''' – sisendandmed; '''CPU''' – [[keskseade]]; '''Control Unit''' – [[keskseade#Juhtseade ehk kontrollmoodul |juhtseade]]; '''Processor''' – [[protsessor]], '''Registers''' – [[register (arvutitehnika) |registrid (sisemälu)]]; '''Combinational Logic''' – [[aritmeetika-loogikaplokk|aritmeetika-loogikaüksus]]; '''Main Memory''' – [[põhimälu]]; '''Output''' – väljundandmed <br>Mustad jooned näitavad [[andmed |andmevoogude]] ja punased jooned [[käsustik |käsuvoogude]] liikumist]]
#suuna [[Arhitektuur (infotehnoloogia)]]
 
'''Arvuti arhitektuur''' määrab arvuti loogikalise struktuuri ja tööviisi, sealhulgas [[riistvara]] ja [[tarkvara]] komponentide omavahelised seosed.<ref> [http://www.eki.ee/dict/its/index.cgi?Q=arhitektuur&F=M&C06=et&C10=1 IT terministandardi sõnastik]</ref>
 
Eristatakse mitut liiki arvutiarhitektuure:
* riistvarasüsteemi arhitektuur hõlmab kõiki süsteemi riistvara komponente, kaasa arvatud [[siin]]id ja keskprotsessorist väljaspool asuvad komponendid, näiteks graafikatöötlusüksus ja vahetu juurdepääsuga välismälu;
* [[käsustik]]u arhitektuur (ingl ''instruction set architecture'', lühend ISA) on arvuti arhitektuuri see osa, mis liidestab tarkvara riistvaraga;
* [[mikroarhitektuur]] määrab kindlaks andmetöötlus- ja salvestuselementide ja nendevaheliste ühenduste (siinide) [[Mikrolülituse topoloogia |topoloogilise]] teostuse (füüsilise paigutuse) protsessori [[kiip |(mikro)kiibil]].
 
Klassikalistest arvutiarhituuridest on tuntud [[von Neumanni arhitektuur]] (selle esitas matemaatik [[John von Neumann]] 1945. a) ja [[Harvardi arhitektuur]]. Nende põhierinevus seisab selles, et esimesel juhul toimub andmete töötlemine ja säilitamine ühises mäluruumis. Seetõttu saab andmeid ja käske edastada keskseadme ja mäluseadme vahel ainult jadamisi, mis vähendab arvuti jõudlust. Harvardi arvutis on andmete ja [[arvutiprogramm |programmide]] jaoks eraldi mälud ja siinid, see aga muudab süsteemi keerukamaks. Tänapäeva arvutites on kasutusel mõlemad arhitektuurid kombineeritult.
 
Arhitektuuri mõistet kasutatakse ka seoses protsessori [[käsustik |käsusüsteemi]] ülesehitusega, näiteks [[ARM (arvutiarhitektuur) |ARM-arhitektuur]].
 
== Vaata ka ==
* [[Informatsiooniarhitektuur]]
 
== Välislingid ==
* [http://ati.ttu.ee/~toomsalu/IAS0520/IAS0520LKvvm.pdf Arvo Toomsalu. Arvutiarhitektuurid. Tallinna Tehnikaülikool, 2020]
== Viited ==
{{Viited}}
 
[[Kategooria:Arvutiarhitektuur| ]]