Kölni kuurvürstkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
keeletoim.
62. rida:
}}
 
[[Pilt:Cologne Cathedral.jpg|thumb|[[Kölni toomkirik]].]]
[[Pilt:Kirchenprovinzen Deutschland 1500.jpg|thumb|Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem, kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik.]]
[[Pilt:Reilly 220.jpg|thumb|Kölni kuurvürstkonna kaart – [[Franz Johann Joseph von Reilly]] vasegravüür, 1793.]]
 
'''Kölni kuurvürstkond''' ([[Saksa keel|saksa]] ''Kurfürstentum Köln''), mõnikord '''Kuurköln''' (saksa ''Kurköln''), oli kiriklik vürstkond [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] ja eksisteeris 10. sajandist 19. sajandi alguseni. See koosnes [[Kölni peapiiskopkond|Kölni peapiiskopkonna]] (saksa ''Erzbistum Köln'') ilmalikest valdustest. Seda valitses peapiiskop kui [[kuurvürst|kuurvürstina]] peapiiskop. Keisririigis oli peale selle vaid kaks muud kiriklikku kuurvürsti: [[Mainzi kuurvürstkond|Mainzi kuurvürstkonnas]] ja [[Trieri kuurvürstkond|Trieri kuurvürstkonnas]]. Kölni peapiiskop-kuurvürst oli ka [[Itaalia ülemkantsler]] (üks kolmest Saksa-Rooma riiki moodustavast titulaarkuningriigist, teised kaks olid Saksamaa ja Burgundia) ja paiknes sellisena teisel kohal kõigi keisririigi kiriklike ja ilmalike vürstide seas, Mainzi peapiiskop-kuurvürsti järel ja Trieri peapiiskop-kuurvürsti ees.
 
Kuurvürstkonna pealinn oli [[Köln]], kuni kuurvürst kolis (pärast [[Worringeni lahing|1288. aasta kaotust]]) [[Bonn]]i, et vältida juriidilist konflikti vabalinn Kölni võimudega, kes suuresti lahkusid tema võimu alt. Kuurvürstkond ilmalikustati aastal 1803 [[Saksamaa mediatisatsioon]]i ajal.
74. rida:
== Ajalugu ==
 
[[Köln]] oli iidne Rooma linn [[Colonia Claudia Ara Agrippinensium|Colonia Agrippina]] [[Germania Inferior]] provintsis ja omastal piiskopitoolioli piiskopitool juba Rooma aegadest. Aastal 953 omandasid Kölni peapiiskopid esmalt märkimisväärse ilmaliku võimu, kui piiskop [[Brun (Köln)|BrunBruni]] nimetati oma venna,vend keiser [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] pooltnimetas ta hertsogiks. Et nõrgestada ilmalikku aadlit, kes ohustasid tema võimu, andis Otto Brunile ja tema järglastele piiskopitoolil ilmalike vürstide eesõigused. See oli Kölni kuurvürstkonna algus. See moodustati peapiiskopkonna ilmalikest valdustest ja sisaldas lõpuks territooriumiriba piki [[Rein]]i vasakkallast [[Jülich]]ist idas, samuti [[Vestfaali hertsogkond]]a Reini teisel kaldal, teisel pool [[Berg (riik)|Bergi]] ja [[Marki krahvkond|Marki]].
 
12. sajandi lõpust oli Kölni peapiiskop üks seitsmest Saksa-Rooma keisri kuurvürstist. Kuurvürstiks olemise kõrval oli ta ka [[Itaalia]] ülemkantsler, tehniliselt aastast 1238 ja jäävaltpüsivalt aastast 1263, kuni aastani 1803. Pärast [[Worringeni lahing]]ut aastal 1288 saavutas Köln peapiiskoppidest sõltumatuse ja sai [[Vaba riigilinn|vabalinnaks]]. Lõpuks kolis peapiiskop [[Bonn]]i, et vältida juriidilisi konflikte vabalinnaga. Esimene [[pogromm]] juutide vastu olitoimus aastal 1349, kui neid kasutati [[Must surm|musta surma]] patuoinastena ja põletati seetõttu [[autodafee]]l. Poliitilised pinged tekkisid maksustamise, avaliku kulutamise, ärireeglite ja turujärelevalve küsimustest, samuti korporatiivse autonoomia piirangutest.
 
Pikamaa kaubandusPikamaakaubandus Läänemerel kasvas, kui suured kaubalinnad ühinesid [[Lübeck]]i juhtimisel [[Hansa Liit]]u. See oli kaubalinnade ja nende gildide äriliit, mis domineerisvalitses kaubandust piki Põhja-Euroopa rannikut ja õitses aastatel 1200–1500 ning jätkas väiksema tähtsusega pärast seda. Peamised linnad olid Köln Reini jõel, [[Hamburg]] ja [[Bremen]] Põhjamere rannikul ning Lübeck Läänemere rannikul. Keskaegse ja varauusaegse Kölni majanduslik struktuur põhines linna suurel sadamal, sellelinna paiknemisel kaubateede ristumiskohas ja selle ettevõtlikel kaupmeestel, kes sõlmisid sidemeid kaupmeestega teistes hansalinnades.
 
16. sajandil pöördus kaks Kölni peapiiskoppi [[protestantism]]i. Esimene, [[Hermann V von Wied|Hermann V von Wied,]] astus usuvahetusega peapiiskopkonnast tagasi, kuid [[Gebhard I von Waldburg]] püüdis 1582. aastal [[kalvinism]]i pöördudes peapiiskopkonda ilmalikustada. Tema abiellumine järgmise aasta veebruaris ja tema keeldumine territoorium vabastada põhjustas võistleva peapiiskopi ja kuurvürsti [[Ernst von Bayern (1554–1612)|Ernst von Bayerni]] valimise. Paavst rahastas Itaalia ja Hispaania palgasõdureid ning katoliiklik Baieri saatis samuti armee; samas protestantlik Holland aga toetas kalviniste kuurvürstkonnas. [[Kölni sõda]] hävitas enamusesuurema osa kuurvürstkonna majandusest ning paljusid külasid ja linnu piirati ja purustati. [[Godesbergi piiramine]] novembris-detsembris 1583 lõppes Godesburgi lossi hävitamise ja enamiku elanike tapmisega. Pärast veel mitut piiramist loobus protestantlik kandidaat, kes oli valitud aastal 1579, oma nõudmisest piiskopitoolile ja taandus koos abikaasaga Strasbourgi. [[Baieri]] armee pani Baieri hertsogi venna, Ernsti peapiiskopiks – see oli esimene suur [[vastureformatsioon]]i edu Saksamaal. Tema juhtimisel tegidvalvasid [[jesuiidid]] järelevalvet katoliikluse taastamiseltaastamise järele kuurvürstkonnas. Sealt kuni 18. sajandi keskpaigani oli peapiiskopkond tõhusaltfaktiliselt Baieri [[Wittelsbachi dünastia|Wittelsbachi]] valitsejate teisena sündinute käes. Kuna peapiiskop valdas sel perioodil tavaliselt ka [[Münsteri piiskopkond]]a (ja sageli ka [[Liège'i piiskopkond]]a), oli ta üks kõige tähtsamaid vürste Loode-Saksamaal.
 
Aastatel 1597–1794 oli [[Bonn]] Kölni kuurvürstkonna pealinn ning Kölni peapiiskoppide ja kuurvürstide residents, enamusenamik neist kuulus Wittelsbachi dünastia Baieri harusse (1583–1761).
 
<gallery>
PiltFail:Universität Bonn.jpg|Kuurvürsti palee [[Bonn]]is.
PiltFail:Schloss Augustusburg, Hof.JPG|[[Augustusburgi ja Falkenlusti paleed|Augustusburgi palee]].
</gallery>
 
Pärast 1795. aastat okupeeritiokupeeris kuurvürstkonna territooriumid Reini vasakkaldal [[Prantsusmaa]] poolt ja annekteeritiannekteeris need ametlikult aastal 1801. ''[[Saksamaa mediatisatsioon|Reichsdeputationshauptschluss]]''<nowiki/>i käigus 1803. aastal ilmalikustasilmalikustati peapiiskopkonna ülejäägi,ülejääk andesja Vestfaali hertsogkonnahertsogkond läks [[Hessen-Darmstadti maakrahvkond|Hessen–Darmstadti maakrahvkonnale]]. Kölnis taastati siiski katoliiklik peapiiskopitool 1824. aastal ja see on peapiiskopkond tänapäevani.
 
== Kuurvürstide loend ==