Erinevus lehekülje "Keelpillid" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 14 baiti ,  10 kuu eest
Keeletoimetasin.
(Eemaldatud muudatus 5731941, mille tegi 2001:7D0:8BD2:3080:B045:351F:7265:E05 (arutelu))
Märgis: Eemaldamine
(Keeletoimetasin.)
 
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2008}}
[[Fail:HK 佐敦 Jordan 裕華國貨 Yue Hwa Chinese Products Emporium 琵琶 Music 二胡 String instruments.jpg|pisi|300x300px|Hiina muusikapoesmuusikapoe eksponeeritavadkeelpillide keelpillidväljapanek]]
'''Keelpillid''' ehk '''kordofonid''' on [[muusikainstrumendid]], mille [[heli]] tekitajaks ontekitab [[pillikeel|pillikeele]] [[võnkumine]].
 
Traditsiooniliselt liigitatakse keelpillide hulka muusikainstrumendid, mida mängitakse
*[[Poogen (muusika)|poognaga]] ehk vibuga: [[poogenpillid]] ehk poogenkeelpillid (näiteks [[viiul]], [[tšello]], [[gudokk]]);
*sõrmedega: [[näppepillid]] ehk näppekeelpillid (näiteks [[balalaika]], [[harf]], [[kannel]], [[lauto]], [[tsitter]]);
*lipitsa, [[plektron]]i või muu vahendiga: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks [[bandžo]], [[mandoliin]], [[tšembalo]]);
*haamrikestega või haamritega: n-ö "löökkeelpillid" (näiteks [[klaver]], [[simbel]]);
*klaviatuuri abil: klaviatuuriga keelpillid ehk "klahvkeelpillid" (näiteks klaver, tšembalo).
 
[[Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus|Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigituses]] moodustavad keelpillid kolmanda kategooria nimetusega "[[kordofonid]]".
 
Eesti [[muusikaharidus]]es mõeldakse keelpille kitsamalt, arvates nende hulka ainult poogen- ja näppekeelpillid.{{lisa viide}}.
 
==Tööpõhimõtted==
Keelpillides tekitab heli pingul pillikeel, mis võib olla valmistatud [[metall]]ist, [[Sool (materjal)|soolest]] või mõnest muust materjalist. [[Pillikeel|Keel]] pannakse [[võnkumine|võnkuma]] näiteks [[poogen (muusika)|poognapoognatõmmetega]]tõmmete, sõrme või plektrumigaplektroniga näppimise,näppides või poogna, haamrite või muude vahenditega löömisegalüües.
 
[[Viiul]]i keeled on [[roop (muusika)|roobi]] ja [[keeltehoidja]] kaudu ühendatud [[kõlakast]]iga. Viiuli õõnes korpus toimib [[resonaator]]ina, võttes üle [[pillikeel|keelte]] [[võnkumine|võnkumise]] ja võimendades tekitatud [[muusikaline heli|heli]].
 
==Mängimisviisid==
Heli tekitamiseks on 3kolm võimalust:.
*NäppimineKeelte tõmbamine sõrmegasõrme või mõne abivahendiga keeli tõmmates ([[näppekeelpillid]]):
**ilma [[sõrmlaud|sõrmlauata]]: [[harf]], [[kitara]], [[lüüra]], [[kannel]]
**[[sõrmlaud|sõrmlaual]]: [[kitarr]], [[elektrikitarr]], [[lauto]], [[mandoliin]], [[bandžo]], [[balalaika]], [[tsitter]], [[ukulele]]
**[[klaviatuur (muusika)|klaviatuuri]] abil: [[tšembalo]], [[klavessiin]]
:Helid on lühikese kestusega, sest [[võnkumine]] ei kesta kaua. Kui küüs või [[lipits]] on [[pillikeel|keele]] suhtes teravnurga all, siis tekib kõlav [[muusikaline heli|heli]]. Sõrmeotsa või pöidla abil tuleb tuhmim heli.
*PoognagaPoogna kasutamine – [[poogenkeelpill]]:
** [[viiul]], [[vioola]], [[tšello]], [[kontrabass]], [[rebekk]]
:Kõla sõltub [[poogen (pill)|poogna]] asendist ja tõmbel kasutatavate jõhvide laiusest.
*[[pillikeel|KeeliKeelte]] lüüakselöömine:
** käega (haamrikesega): [[dultsimer]]
** [[klaviatuur (muusika)|klaviatuuri]] abil: [[klaver]], [[klavikord]]
 
==Valmistamine==
Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et [[poogen (muusika)|poognat]] saaks vabalt liigutada ja tekitada keerukamat vibratsiooni. Kitsama "taljega" [[muusikariist]]u näeb juba [[Babüloonia]] [[skulptuur]]idel. Oletatakse, et keelpillide kuju on sümboolses või rituaalses seoses naise kujuga. Vanasti tahuti keelpillid ühest puutükist, mis kitsenes kaela poole minnes sujuvalt. Sellised [[pill]]id on [[mandora]] ja [[rebekk]].
 
[[Viiul]]eid valmistatakse kaheksas suuruses: 1/16, 1/10, 1/8, 1/4, 1/2, 3/4, 7/8 ja 4/4.
 
==Eestikeelne nimetus==
Sõna "keelpill" tõi tõlkelaenuna (saksa ''Saiteninstrument'') tõi tõlkelaenuna eesti keelde heliloojast keeleteadlane [[Karl August Hermann]], kes on tublisti üle saja tänapäevani vastu pidanud sõna autor.<ref>[[Reet Kasik]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kust-tuli-helilooja/ Kust tuli helilooja?] Sirp. 05.07.2019.</ref> Sõna "keelpill" võttis Hermann kasutusele [[1886]]. aastal,<ref>[https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/keelpill/1 Sõna "keelpill" Sõnaveebis] (vaadatud 28.10.2019).</ref>, kuid aastate jooksul tutvustas ta oma muusikaalastes kirjutistesmuusikakirjutistes veel selliseidki uudissõnu nagu "helilooja", "heliredel", "üksiklaul", "kirikulaul", "löökpill", "avamäng", "metsasarv", "tiibklaver" jm.<ref>[[Reet Kasik]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kust-tuli-helilooja/ Kust tuli helilooja?] Sirp. 05.07.2019.</ref>
 
==Vaata ka==
1063

muudatust