Mona Lisa: erinevus redaktsioonide vahel

| muuseum=[[Louvre'i muuseum]]}}

'''"Mona Lisa"''' ehk '''"La Gioconda"''' on [[Leonardo da Vinci]] maal, mis valmis aastatel [[1503]]–[[1519]].<ref>Kunstnik alustas maalimist ummbes 1503.&nbsp;a Firenzes, Itaalias. 1516.&nbsp;a võttis Leonardo maali kaasa Prantsusmaale, kus jätkas maali viimistlemist veel kolm aastat ning viis töö lõpule veidi enne oma surma 1519 aastal.<br />Vt ka [http://www.theartnewspaper.com/articles/Louvre%20confirms%20redating%20of%20the%20Mona%20Lisa/26116 Louvre kinnitab Mona Lisa ümberdateerimist] (inglise keeles) vaadatud 2012-04-02</ref> Praegu asub see [[Pariis]]is [[Louvre]]|Louvre'is]]. Väidetavalt on see maailma kõige kuulsam maal.

Pildil on kujutatud rikka [[Firenze]] siidikaupmehe ja kunstimetseeni [[Francesco del Giocondo]] naine [[Lisa del Giocondo]]. Itaalias ongi maal tuntud "La Gioconda" nime all. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale),. milleNaeratuse põhjuse üle on paljudpalju juurelnudjuureldud ja mida Leonardo kaasaegsed asusid seda kohe jäljendama asusid.

Teos on maalitud [[õlivärvid]]ega [[pappel|paplipuust]] alusele. Selle mõõdud on 77×5377 × 53 cm.

[[21. august]]il [[1911]] varastas maali Louvre'i töötaja [[Vincenzo Peruggia]]. PerruggialPeruggial oli väärarvamus, et "Mona Lisa" oli sajandeid [[Itaalia]]s olnud, kuni [[Napoleon]] selle Prantsusmaale viis., Seetõttumistõttu soovis ta maaliselle Itaaliasse tagasi viia. [[1913]]. aasta lõpul võttis Peruggia ühendust Leonardo sünnilinna [[Firenze]] [[antikvaar]]i Alfredo Geriga ja pakkus talle "Mona Lisat" müüa. Geri kutsus PerruggiaPeruggia Firenzesse, veendus maali ehtsuses ja võttis politseiga ühendust politseiga. PerruggiaPeruggia vahistati samal päeval, [[11. detsember|11. detsembril]] 1913, ja sama aasta [[31. detsember|31. detsembril]] jõudis maal Louvre'isse tagasi. Teos ei olnud vahepealse kahe aasta jooksul kahjustada saanud.<ref>Gerhard Feix. "Pariisi suur kõrv", lk. 116</ref>

[[1956]]. aastal visati maalile hapet, hiljem visati seda kiviga.<ref name="xinhua">[http://news.xinhuanet.com/english/2009-08/12/content_11868974.htm Mona Lisa attacked by Russian woman] Xinhua, 12. august 2009 (inglise keeles)</ref> Samal aastal visati maali kiviga.<ref name="xinhua" /> Kummalgi juhul ei saanud maal palju kannatada.

Praegu eksponeeritakse "Mona Lisat" Louvre'is [[kuulikindel klaas|kuulikindla klaasi]] taga. See on päästnud maali mitmest rünnakust. Näiteks [[12. august]]il [[2009]] viskas üks vene naine seda samast ostetud kruusiga protestiks selle vastu, et talle ei antud Prantsusmaa kodakondsust. Maal ei saanud kannatada ja selle vaatamine oli keelatud üksnes lühikeseks ajaks, mis kulus kildude kokkukogumiseks.<ref name=xinhua/>

[[Avangardism]]is ja [[popkunst]]is on "Mona Lisa" muutunud ikooniks, mida on oma teostes on kasutanud [[Marcel Duchamp]], [[Salvador Dalí]], [[Fernand Léger]], [[Andy Warhol]] ja paljud teised kunstnikud.