Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
== Ajalugu ==
 
Septembris 1755 võttis Mecklenburg-Strelitz omaks [[Mecklenburg-Schwerini hertsogkond|Mecklenburg-Schwerini sõsarhertsogkonna]] põhiseaduse. Aastal 1806 pääses see [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keisririigi]] okupatsioonist tänu [[Baieri kuningas|Baieri kuninga]] [[Maximilian I Joseph]]i eestkostele;. aastalAastal 1808 ühines [[Karl II (Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog)|suurhertsog Karl II]] [[Reini Liit|Reini Liiduga]], kuid lahkus sellest aastal 1813, et liituda [[Napoleon]]i-vastase liiduga. Ta liitus aastal 1815 Viini kongressil loodud [[Saksa Liit|Saksa Liiduga]], mis oli Saksa-Rooma riigi järglane, ja sai [[suurhertsog]]i tiitli.
 
Aastal 1866 astus suurhertsogkond [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liitu]] ja [[ZollvereinSaksa Tolliliit|Tolliliitutolliliitu]] ning sattus [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] mõju alla, mis [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõjas]] sai abi Mecklenburg-Strelitzi sõdurite näol. Ka [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] sai [[Preisi kuningriik]] Mecklenburg-Strelitzilt kasulikku abi. Aastal 1871 sai suurhertsogkonnast [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] osa. Mecklenburg-Strelitz saatis ühe liikme [[Riigipäev (Saksa keisririik)|riigipäevale]]. Siiski kandis suurhertsog ikka veel vendide vürsti tiitlit ja hertsogkonna valitsemine jäi vanamoodsaks. Taas kasvas kihutustegevus demokraatlikuma põhiseaduse eest ja Saksa riigipäev toetas seda liikumist vähesel määral. Aastal 1904 sai suurhertsog [[Friedrich Wilhelm II (Mecklenburg)|Friedrich Wilhelmi]] poeg [[Adolf Friedrich V]] Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogiks. Aastal 1907 lubas suurhertsog hertsogkonna alamatele põhiseadust, kuid see kohtas vastuseisu aadlilt.
 
== Järelmid ==
 
Mecklenburg-Strelitzi dünastia kustus vahetult enne monarhia kaotamist [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõjaga]] seotud arengute käigus. Sel ajal olid elus vaid kaks tunnustatud meessoost Strelitzi dünastia liiget, noor suurhertsog [[Adolf Friedrich VI (Mecklenburg)|Adolf Friedrich VI]] ja tema nõbu, suurvürstinna [[Jekaterina Mihhailovna]] poeg [[Carl Michael zu Mecklenburg|Carl Michael]], kes oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] teenistuses, olles suurvürstinna [[Jekaterina Mihhailovna Romanova|Jekaterina Mihhailovna]] poeg. Aastal 1914, enne sõda Saksamaa ja Venemaa vahel, loobus hertsog Carl Michael oma Mecklenburgi kodakondsusest. 23. veebruaril 1918 tegi suurhertsog Adolf Friedrich VI enesetapu, jättes oma nõo Carl Michael Strelitzi troonipärijaks. Olles Venemaal, ei võtnud Carl Michael siiski trooni üle, ja aastal 1918 kirjutas ta Mecklenburg-Schwerini suurhertsogile [[Friedrich Franz IV (Mecklenburg)|Friedrich Franz IV]]-le, kes tegutses Strelitzis regendina, märkides, et soovibsoovides loobuda õigustest pärida Strelitzit. Kiri jõudis Friedrich Franzini aga alles aastal 1919, pärast Saksa monarhiate lõppu, nii et pärimisküsimust ei suudetudki lahendada.
 
== Võimukandjad ==