Redaktsioon: 13. august 2020, kell 21:24 redigeeri Vilho-Veli (arutelu \| kaastöö) 1113 muudatust Link ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. märts 2021, kell 17:29 redigeeri eemalda Sillerkiil (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 504 muudatust ajalugu Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
92. rida: * Seda tüüpi uks on õõnesmetalluste ja puituste komposiitkonstruktsioon. * Uks on ümbritsetud tihedalt paigaldatavast lehtmetallist, millel on tihedalt volditud liigendid, et vältida õhku, nii et ukse tuum ei süttiks. Nii toimib see tulekahju tõkendina.<ref name="Constructor" /> == Ajalugu Eestis == Kunagised [[Talu\|talude]] uksed olid lihtsakoelised, madalad, samas kõrge [[Lävi\|lävega]], ukseava ulatus reeglina 100–120 cm kõrgusele ja oli sama lai, nii et siseneja pidi ühtaegu kummardama ja samas üle kõrge läve astuma. Tavaliselt koosnes uks [[Laud (puitmaterjal)\|püstlaudadest]], mida sidusid [[Põõn\|põõnad]], naelutatud [[Harilik tamm\|tammest]] või [[Kask\|kasest]] pulkadega. Ukse liigutamiseks kasutati puidust [[Sagar\|sagaraid]] või metallist [[Hing (detail)\|hingesid]]. Lisaks oli kasutusel [[Lükanduks\|lükanduksi]], kahe poolega uksi ([[Värav\|väravaid]]) ja pooluksi. Viimast kasutati [[Suits\|suitsu]] väljajuhtimiseks, samuti toimis ülemine osa aknana ja aitas loomade sissetungimist takistada.<ref name=":0">{{Netiviide\|url=https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content-editors/kasiraamat/9._valisuks.pdf\|pealkiri=Välisuks. Ajalugu, parandamine ja värvimine\|väljaanne=Muinsuskaitseamet\|vaadatud=13.03.2021}}</ref> 19. sajandil hakati seoses [[Saematerjal\|saematerjali]] levikuga uksi katma kald- või [[Kalasabatapp\|kalasabamustrilise]] profileeritud laudisega, mis suurendas [[Soojapidavus\|soojapidavust]], [[Tugevus\|tugevust]] ja tõrjus tõhusamalt [[Vihm\|vihma]].<ref name=":0" /> Uksed muutusid seejärel kõrgemaks, kuni 200 cm, samuti kaeti seina ja piirde vahelised praod laudadega. 20. sajandil võeti kasutusele [[sõrestikkonstruktsioon]] ja [[Tahveldis\|tahveldised]].<ref name=":0" /> Uksed on alati peegeldanud ka ajastu moodi ja [[Stiil\|stiili]], nii leiab ka [[Eesti]] [[Vanalinn\|vanalinnade]] uste seas näiteid 16. sajandi [[Renessanss\|renessansist]], 17.–18. sajandi [[Barokk\|barokist]], 19. sajandi [[Klassitsism\|klassitsismist]], 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguses levinud [[Historitsism\|historitsismist]] ja [[Juugend\|juugendist]] ning 1920ndatel Eestisse jõudnud [[Funktsionalism\|funktsionalismist]].<ref name=":0" /> == Pilte ==

Uks: erinevus redaktsioonide vahel