Erinevus lehekülje "Maavärinaohtlikud piirkonnad" redaktsioonide vahel

Keeletoimetasin.
P
(Keeletoimetasin.)
 
[[Maavärin|'''Maavärinad''']] on seotud mäestike tekkega [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ümber ja [[Vahemeri|Vahemere]] mäestikuvööndis. Maavärinaga võivad kaasnevad mõnikord suured purustused ningja esineda võib ka inimohvreid.<ref name=":02">{{Netiviide|autor=|url=https://miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-18-2.htm|pealkiri=Maavärina levik|väljaanne=Miksike.ee|aeg=|vaadatud=14.04.2020}}</ref>
{{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2020}}
[[Maavärin|'''Maavärinad''']] on seotud mäestike tekkega [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ümber ja [[Vahemeri|Vahemere]] mäestikuvööndis. Maavärinaga võivad kaasnevad suured purustused ning esineda ka inimohvreid.<ref name=":02">{{Netiviide|autor=|url=https://miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-18-2.htm|pealkiri=Maavärina levik|väljaanne=Miksike.ee|aeg=|vaadatud=14.04.2020}}</ref>
 
Maavärinaid esineb kõige sagedamini '''Vaikse ookeani vööndis''' ja '''Vahemere maade seismilises vööndis'''.<ref name=":02" />
 
Maavärinad võivad kaasneda [[Vulkaanipurse|vulkaanipursetega]], kuid kõige võimsamad maavärinad tekivad siiski [[Laamade liikumine|laamade vahelisteslaamadevahelistes]] murranguvööndites.<ref name=":12">{{Netiviide|autor=|url=http://0209test.weebly.com/vulkaanid-maavaumlrinad-tsunaamid.html|pealkiri=Maavärinad|väljaanne=Weebly.com|aeg=|vaadatud=14.04.2020}}</ref>
 
Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust.<ref name=":22">{{Netiviide|autor=|url=https://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maavarinad.htm|pealkiri=Maavärinad|väljaanne=Miksike.ee|aeg=|vaadatud=14.04.2020}}</ref>
 
== Teke ==
Samad [[Maa]] sisejõud, mis tekitavad maavärinaid, panevad liikuma ka laamasid. Tektoonilistes protsessides kivimiplokkidele mõjuvad survejõud põhjustavad suurte mehaaniliste pingete kuhjumist [[Maakoor|maakoores]]. Kui suur kogus kivimitesse kuhjunud energiat äkitselt vabaneb, siis hakkavad pinge alt vabanenud kivimiplokid üksteise suhtes liikuma ehk toimub maavärin. Maavärina koldest levib energia eemale maakoort läbivate [[Seismilised lained|seismiliste lainetena]], mis panevad liikuma ka maapinna.<ref name=":12" />
 
Kuigi maavärinad võivad kaasneda ka vulkaanipursetega, tekivad siiski kõige võimsamad maavärinad laamadevahelistes murranguvööndites, kui vabanevad sinna kuhjunud mehaanilised pinged. Pinged maakoores tekivad siis, kui liikuvate laamade servadeservad jäävad üksteise külge kinni jäämisest, kuid tektoonilised jõud toimivad edasi ja suurendavad pinget. Nii muundatakse kahe hiigelsuure vastastikku hõõrduva kivimiploki [[kineetiline energia]] [[Potentsiaalne energia|potentsiaalseks energiaks]]. Energia võib sellisel viisil koguneda aastaid.<ref name=":12" />
 
=== Maavärinate tugevuse mõõtmine ===
Maavärina tugevuse määramiseks kasutatakse [[Seismomeeter|seismomeetrit]], mis on ühendatud arvutitega, ning mõõtmistulemused talletatakse ja esitatakse digitaalselt.<ref name=":22" /> Maavärina hindamiseks on alates 1935. aastast kasutatud USA geofüüsiku Charles Richteri loodud arvutuseeskirja ja skaalat. Magnituudiskaala on [[Logaritmiline skaala|logaritmiline]]. Maavärina korral, mille [[Maavärina magnituud|magnituudiks]] mõõdeti 7, liikus maapind kümme korda suuremas ulatuses kui maavärina korral, mille magnituud oli 6. Vabanenud energiahulgalt on 7-ne maavärin aga üle 30 korra suurem kui 6-ne maavärin. Maavärina kahe võrra suurem võimsusjärk tähendab seega juba umbes tuhandekordset erinevust vabanenud energiahulgas.<ref name=":12" />
 
== Vaikse ookeani vöönd ==
Vaikse ookeani vöönd ääristab hiigelsuure poolringina [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikupiirkonda: [[Aasia]] ja [[Austraalia]] idarannikut ning [[Põhja- ja Lõuna-Ameerika]] läänerannikut.<ref name=":02" />
 
=== Põhja-Ameerika ===
[[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] on mitu suurt maavärinavööndit. Üks tähelepanuväärsemaid on [[Alaska|Alaska keskrannikul]], mis ulatub Anchorageni ja Fairbanksini. Aastal 1964 tabas Alaskat üks võimsamaid maavärinaid, mis oli 9,2 magnituudi.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Andrew Alden|url=https://www.thoughtco.com/seismic-hazard-maps-of-the-world-1441205|pealkiri=Maailma peamised maavärina tsoonid|väljaanne=Thoughtco.com|aeg=5. september 2019|vaadatud=15.04.2020|keel=inglise keel}}</ref>
 
Lisaks asub [[Briti Columbia|Briti Columbiast]] Baja California poolsaareni veel üks maavärinavöönd, kus [[Vaikse ookeani laam]] liigub vastu [[Põhja-Ameerika laam|Põhja-Ameerika laama]]. 17. oktoobril tabas [[San Francisco|San Franciscot]] 15 sekundit kestnud 7,1-magnituudine maavärin., Maavärinaskus hukkus 128 inimest. Ohvrite väike arv on seletatav sellega, et samal ajal jälgis 62 000 pealtvaatajat maailmasarja pesapallimatsipesapallimatši. Kõige rohkem said kannatada sillad ja kiirteed. Kuigi maavärin oli tunduvalt nõrgem kui [[1906. aasta San Francisco maavärin|1906. aastal linna tabanud]] maavärin, kanti see siiski USA viie kõige suurema loodusõnnetuse hulka.<ref name=":22" />
 
=== Lõuna-Ameerika ===
[[Lõuna-Ameerika]] aktiivsemad maavärinavööndid ulatuvad Vaikse ookeani mandri piirini. Teine tähelepanuväärne piirkond paikneb [[Colombia]] ja [[Venezuela]] [[Kariibi meri|Kariibi mere]] rannikul. See on tingitud mitmest [[Mandrilaam|mandrilaama]] kokkupõrkest [[Lõuna-Ameerika laam|Lõuna-Ameerika laamaga]].<ref name=":0" />
 
Maailma võimsaim maavärin on registreeritud [[Tšiili]] keskosas 1960. aasta mais, kui seda tabas 9,5-magnituudine maavärin. Enam kui 2 miljonit inimest jäi kodutuks ja ligikaudu 5000 inimest hukkus. 2010. aastal tabasoli [[Concepción|ConcepcioniConcepcióni]] linna lähedal 8,8-magnituudine maavärin, kus ligikaudu 500 inimest hukkus ja 800 000 jäi kodutuks.<ref name=":0" />
 
=== Jaapani maavärinad ===
[[Fail:Theosakamainichi-earthquakepictorialedition-1923-page18.jpg|pisi|237x237px|Jaapani maavärin 1923. aastal]]
[[Jaapan|Jaapani]] pealinnas onohustavad igapäevaseltmaavärinad ohustatudja 37muud miljonitloodusõnnetused elanikkuiga maavärinatepäev ning37 muudmiljonit loodusõnnetuste suhteselanikku. Lisaks oma viljakale [[Tektooniline aktiivsus|tektoonilisele aktiivsusele]] paikneb Jaapanis ka 452 vulkaani.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Jasmine P. Smith|url=https://www.worldatlas.com/articles/cities-most-likely-to-be-hit-by-an-earthquake.html|pealkiri=Maailma enim maavärinat ohustatavad linnad|väljaanne=Worldatlas.com|aeg=25. juuli 2019|vaadatud=15.04.2020|keel=inglise keel}}</ref> Igal aastal elab Jaapanriik üle umbes 1500 maavärinat.<ref name=":22" />
 
[[Kantō maavärinad|KantoKantō maavärin]] toimusoli 1923. aastal [[Tōkyō|Tokyo]] ja [[Yokohama]] vahelisel alal. Nimelt Kanto maavärinSee oli väga tugev, kuid TokyosTōkyōs purunes poolest miljonist majast ainult 5000., Yokohamas purunes sajast tuhandest majast kokku 11 000 maja. Läänes paiskas maanihe tohutu mudamassi [[Nebukawa]] külale, lükates majad merre ning mattes majad enda alla. Jaapani pealinna 2,5 miljonist elanikust jäi umbes miljon peavarjuta. KantoKantō maavärin on suurim Jaapanis asetleidnudaset leidnud loodusõnnetus.<ref name=":22" />
[[Fail:6.2 China Quake June 3.2007.png|pisi|238x238px|Hiina maavärin 2007. aastal]]
1995. aastal 17. jaanuaril 1995 kell 5.46, tabas Jaapanit 20 sekundit kestnud 6,9-magnituudine maavärin, purustades linnast umbes ühe kolmandiku. Hukkus 6055 inimest ja, 26 500 inimest sai vigastada. 19 000 ehitist purunes ja 300 000 inimest jäi peavarjuta. Materiaalset kahju hinnati 100 miljardile dollarile. Kõige rohkem hukkus inimesi [[Kōbe|KobesKōbes]], vanade majade kokkuvarisemisel. Kõnniteed ja sillutised purunesid. Veelning pärast maavärinat polnud enamikus majades vett jaega elektrit. Vee puudumine soodustas tulekahjude levimist. Haiglad ei suutnud abi anda kõigile vigastatutele.<ref name=":22" />
 
=== Hiina maavärinad ===
Hiinas toimusoli 1900.–2016. aastal 157 maavärinat. Enamik neist maavärinatest leidis aset riigi edelaosas, kus maastik on väga mägine. Selles piirkonnas asuvad Hiina kõige hõredamalt asustatud piirkonnad, nimelt Sichuan, Gansu, Qinghai, XinjiangiXinjiang, Tiibet ja Yunnan. Mägistes piirkondades muutubon inimeste päästmine väga keerulisekskeeruline protsessiksprotsess.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Oishimaya Sen Nag|url=https://www.worldatlas.com/articles/the-world-s-10-most-earthquake-prone-countries.html|pealkiri=Maailma kümme kõige enam maavärinat ohustavat riiki|väljaanne=Worldatlas.com|aeg=11. aprill 2019|vaadatud=15.04.2020|keel=inglise keel}}</ref> Lisaks toimus Hiinas ka 20. sajandi ohvrite rohkeimohvriterohkeim maavärin, mille magnituud oli 7,8. Elu kaotas sadu tuhandeid inimesi. Maavärina põhjustajaks olidpõhjustasid aga Ohhoota ja Amuuri laama vahel tekkinud pinged, mis paiknesid enam kui tuhande kilomeetri kaugusel.<ref name=":12" />
 
== Vahemere vöönd ==
=== Indoneesia ===
[[Fail:Jakarta Earthquake Epicenter.gif|pisi|Jakarta maavärina epitsenter]]
[[Kesk-Aasia]] on üks maailma suuremaid maavärinatsoone. EnamusEnamik epitsentreid paiknevad territooriumi serval, mis ulatub Musta mere idakallastest alla Iraani ja piki Kaspia mere lõunakaldaid. Kui 2014. aastal tabas [[Sumatra läänerannik|Sumatra läänerannikut]] 9,1 magnituudiga maavärin, tekitas see ajaloo suurima [[tsunami]]., Ülemille tagajärjel suri üle 200 000 inimese suri tsunami tagajärjel.<ref name=":0" />
 
[[Jakarta]], mis on [[Indoneesia]] pealinn, asub maailma suuruselt teises ​​maavärinat ohustavas piirkonnas. Enam kui pool linnast asub merepinnast madalamal ehk suure maavärina toimumiselkorral oleks ohus hinnanguliseltumbes 17,7 miljoni inimese elu. 2004. aastal [[2004. aasta India ookeani maavärin|India ookeani]] maavärinas ja sellele järgnenud tsunamis, hukkus üle 283 000 inimese. Lisaks toimuvadon selles piirkonnas sagedasti ka väiksema ulatusega maavärinadmaavärinaid.<ref name=":1" />
 
=== Euroopa ===
[[Põhja-Euroopa]] ei kuulu suures osas maavärinavöönditesse, välja arvatud [[Island|Lääne-Islandi]] ümbritsev piirkond, mis on tuntud oma vulkaanilise aktiivsuse tõttupoolest. Maavärinad on põhjustatud Mandri-Aafrika laama surumisest üles [[Aadria meri|Aadria mere]] all asuvasse Euraasia laama. [[Itaalia|Kesk-Itaalia]] ja [[Türgi|Lääne-Türgi]] on samuti maavärina aktiivsuse epitsentriks.<ref name=":0" />
 
[[Türgi]] paikneb ühe maailma kõige seismiliselt aktiivsema koha peal ehk laamade piiril, [[Euraasia laam|Euraasia]] ja [[Araabia laam|Araabia laamadelaama]] vahel. Türgi asub nende laamade vahelisel löögipiiril. Araabia laama liikumisepaneks käivitaksliikuma omakorda uue maakoore moodustumine janing levik [[Punane meri|Punase mere]] ja [[Adeni laht|Adeni lahe]] keskosa servades. Selle uue maakoore levik annab põhjapoolse tõuke Araabia laamale. Lisaks on Araabia laama surve tekitanud riigis kaks rikkekohta, mis on maavärinate suhtes väga tundlikud.<ref name=":2" />
[[Fail:1755 Lisbon earthquake.jpg|pisi|214x214px|Lissaboni maavärina (1755) tagajärge kujutav teos aastal 1755]]
 
=== Lissaboni maavärin ===
[[Lissaboni maavärin]] leidis aset 1. novembril 1755. Kella poole kümne ajal tabas linna esimenekolmest maavärinmaavärinast kolmestesimene (8,7 magnituudiga), mis kestis 2 minutit. Suure mürinaga varisesid kokku majad, poed ja paleed. Teine maavärin kestis 20 minutit, millest ei jäänud linnas püsti ühtegi kivimaja. Hiljem tabas linna esimese maavärina hilinenud tagajärg. Lisaks tekkis merel hiidlaine, mis ulatus 3 kilomeetri kaugusele sisemaale.<ref name=":22" />
 
== Maavärinate esinemineMaavärinad Eestis ==
Ajavahemikus 1602–1995 on Eestis kindlaks määratud 24 maavärinat. Neist enamik toimus [[Võrtsjärv|Võrtsjärve keskosa]] ja [[Peipsi järv|Peipsi põhjaosa]] läbivast nullsamatõusujoonest loodes. [[Osmussaare maavärin]] 1976. aastal on kõige tugevam Eestis mõõdetud maavärin, mis toimus 1976. aastal (magnituudiga 4,8), kus maatõusu kiirus oli praegu kuni 3 mm/a.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=http://www.entsyklopeedia.ee/artikkel/maav%C3%A4rinad_eestis|pealkiri=Maavärinad Eestis|väljaanne=Entsyklopeedia.ee|aeg=|vaadatud=15.04.2020}}</ref>
 
LisaksPeale otseselt tuntavateletuntavate maavärinatelemaavärinate on seismograafiga registreeritud nõrku, inimesele tajumatuid maavärinaid. Neid on esinenud eriti Võrtsjärve nõo põhjaosas ja [[Haanja kõrgustik|Haanja kõrgustiku]] lähedal. Maavärinate tekkekohti mõjutavad ala [[geoloogiline ehitus]] ja [[tektooniline liikumine]].<ref name=":3" />
 
== Vaata ka ==
1063

muudatust