Maavärinaohtlikud piirkonnad: erinevus redaktsioonide vahel

Maavärinad võivad kaasneda [[Vulkaanipurse|vulkaanipursetega]], kuid kõige võimsamad maavärinad tekivad siiski [[Laamade liikumine|laamade vahelisteslaamadevahelistes]] murranguvööndites.<ref name=":12">{{Netiviide|autor=|url=http://0209test.weebly.com/vulkaanid-maavaumlrinad-tsunaamid.html|pealkiri=Maavärinad|väljaanne=Weebly.com|aeg=|vaadatud=14.04.2020}}</ref>

Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust.<ref name=":22">{{Netiviide|autor=|url=https://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maavarinad.htm|pealkiri=Maavärinad|väljaanne=Miksike.ee|aeg=|vaadatud=14.04.2020}}</ref>

Kuigi maavärinad võivad kaasneda ka vulkaanipursetega, tekivad siiski kõige võimsamad maavärinad laamadevahelistes murranguvööndites, kui vabanevad sinna kuhjunud mehaanilised pinged. Pinged maakoores tekivad siis, kui liikuvate laamade servadeservad jäävad üksteise külge kinni jäämisest, kuid tektoonilised jõud toimivad edasi ja suurendavad pinget. Nii muundatakse kahe hiigelsuure vastastikku hõõrduva kivimiploki [[kineetiline energia]] [[Potentsiaalne energia|potentsiaalseks energiaks]]. Energia võib sellisel viisil koguneda aastaid.<ref name=":12" />

Maavärina tugevuse määramiseks kasutatakse [[Seismomeeter|seismomeetrit]], mis on ühendatud arvutitega, ning mõõtmistulemused talletatakse ja esitatakse digitaalselt.<ref name=":22" /> Maavärina hindamiseks on alates 1935. aastast kasutatud USA geofüüsiku Charles Richteri loodud arvutuseeskirja ja skaalat. Magnituudiskaala on [[Logaritmiline skaala|logaritmiline]]. Maavärina korral, mille [[Maavärina magnituud|magnituudiks]] mõõdeti 7, liikus maapind kümme korda suuremas ulatuses kui maavärina korral, mille magnituud oli 6. Vabanenud energiahulgalt on 7-ne maavärin aga üle 30 korra suurem kui 6-ne maavärin. Maavärina kahe võrra suurem võimsusjärk tähendab seega juba umbes tuhandekordset erinevust vabanenud energiahulgas.<ref name=":12" />

Vaikse ookeani vöönd ääristab hiigelsuure poolringina [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikupiirkonda –: [[Aasia]] ja [[Austraalia]] idarannikut ning [[Põhja- ja Lõuna-Ameerika]] läänerannikut.<ref name=":02" />

Lisaks asub [[Briti Columbia|Briti Columbiast]] Baja California poolsaareni veel üks maavärinavöönd, kus [[Vaikse ookeani laam]] liigub vastu [[Põhja-Ameerika laam|Põhja-Ameerika laama]]. 17. oktoobril tabas [[San Francisco|San Franciscot]] 15 sekundit kestnud 7,1-magnituudine maavärin., Maavärinaskus hukkus 128 inimest. Ohvrite väike arv on seletatav sellega, et samal ajal jälgis 62 000 pealtvaatajat maailmasarja pesapallimatsipesapallimatši. Kõige rohkem said kannatada sillad ja kiirteed. Kuigi maavärin oli tunduvalt nõrgem kui [[1906. aasta San Francisco maavärin|1906. aastal linna tabanud]] maavärin, kanti see siiski USA viie kõige suurema loodusõnnetuse hulka.<ref name=":22" />

Maailma võimsaim maavärin on registreeritud [[Tšiili]] keskosas 1960. aasta mais, kui seda tabas 9,5-magnituudine maavärin. Enam kui 2 miljonit inimest jäi kodutuks ja ligikaudu 5000 inimest hukkus. 2010. aastal tabasoli [[Concepción|ConcepcioniConcepcióni]] linna lähedal 8,8-magnituudine maavärin, kus ligikaudu 500 inimest hukkus ja 800 000 jäi kodutuks.<ref name=":0" />

[[Jaapan|Jaapani]] pealinnas onohustavad igapäevaseltmaavärinad ohustatudja 37muud miljonitloodusõnnetused elanikkuiga maavärinatepäev ning37 muudmiljonit loodusõnnetuste suhteselanikku. Lisaks oma viljakale [[Tektooniline aktiivsus|tektoonilisele aktiivsusele]] paikneb Jaapanis ka 452 vulkaani.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Jasmine P. Smith|url=https://www.worldatlas.com/articles/cities-most-likely-to-be-hit-by-an-earthquake.html|pealkiri=Maailma enim maavärinat ohustatavad linnad|väljaanne=Worldatlas.com|aeg=25. juuli 2019|vaadatud=15.04.2020|keel=inglise keel}}</ref> Igal aastal elab Jaapanriik üle umbes 1500 maavärinat.<ref name=":22" />

[[Kantō maavärinad|KantoKantō maavärin]] toimusoli 1923. aastal [[Tōkyō|Tokyo]] ja [[Yokohama]] vahelisel alal. Nimelt Kanto maavärinSee oli väga tugev, kuid TokyosTōkyōs purunes poolest miljonist majast ainult 5000., Yokohamas purunes sajast tuhandest majast kokku 11 000 maja. Läänes paiskas maanihe tohutu mudamassi [[Nebukawa]] külale, lükates majad merre ning mattes majad enda alla. Jaapani pealinna 2,5 miljonist elanikust jäi umbes miljon peavarjuta. KantoKantō maavärin on suurim Jaapanis asetleidnudaset leidnud loodusõnnetus.<ref name=":22" />

1995. aastal 17. jaanuaril 1995 kell 5.46, tabas Jaapanit 20 sekundit kestnud 6,9-magnituudine maavärin, purustades linnast umbes ühe kolmandiku. Hukkus 6055 inimest ja, 26 500 inimest sai vigastada. 19 000 ehitist purunes ja 300 000 inimest jäi peavarjuta. Materiaalset kahju hinnati 100 miljardile dollarile. Kõige rohkem hukkus inimesi [[Kōbe|KobesKōbes]], vanade majade kokkuvarisemisel. Kõnniteed ja sillutised purunesid. Veelning pärast maavärinat polnud enamikus majades vett jaega elektrit. Vee puudumine soodustas tulekahjude levimist. Haiglad ei suutnud abi anda kõigile vigastatutele.<ref name=":22" />

Hiinas toimusoli 1900.–2016. aastal 157 maavärinat. Enamik neist maavärinatest leidis aset riigi edelaosas, kus maastik on väga mägine. Selles piirkonnas asuvad Hiina kõige hõredamalt asustatud piirkonnad, nimelt Sichuan, Gansu, Qinghai, XinjiangiXinjiang, Tiibet ja Yunnan. Mägistes piirkondades muutubon inimeste päästmine väga keerulisekskeeruline protsessiksprotsess.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Oishimaya Sen Nag|url=https://www.worldatlas.com/articles/the-world-s-10-most-earthquake-prone-countries.html|pealkiri=Maailma kümme kõige enam maavärinat ohustavat riiki|väljaanne=Worldatlas.com|aeg=11. aprill 2019|vaadatud=15.04.2020|keel=inglise keel}}</ref> Lisaks toimus Hiinas ka 20. sajandi ohvrite rohkeimohvriterohkeim maavärin, mille magnituud oli 7,8. Elu kaotas sadu tuhandeid inimesi. Maavärina põhjustajaks olidpõhjustasid aga Ohhoota ja Amuuri laama vahel tekkinud pinged, mis paiknesid enam kui tuhande kilomeetri kaugusel.<ref name=":12" />

[[Kesk-Aasia]] on üks maailma suuremaid maavärinatsoone. EnamusEnamik epitsentreid paiknevad territooriumi serval, mis ulatub Musta mere idakallastest alla Iraani ja piki Kaspia mere lõunakaldaid. Kui 2014. aastal tabas [[Sumatra läänerannik|Sumatra läänerannikut]] 9,1 magnituudiga maavärin, tekitas see ajaloo suurima [[tsunami]]., Ülemille tagajärjel suri üle 200 000 inimese suri tsunami tagajärjel.<ref name=":0" />

[[Jakarta]], mis on [[Indoneesia]] pealinn, asub maailma suuruselt teises ​​maavärinat ohustavas piirkonnas. Enam kui pool linnast asub merepinnast madalamal ehk suure maavärina toimumiselkorral oleks ohus hinnanguliseltumbes 17,7 miljoni inimese elu. 2004. aastal [[2004. aasta India ookeani maavärin|India ookeani]] maavärinas ja sellele järgnenud tsunamis, hukkus üle 283 000 inimese. Lisaks toimuvadon selles piirkonnas sagedasti ka väiksema ulatusega maavärinadmaavärinaid.<ref name=":1" />

[[Põhja-Euroopa]] ei kuulu suures osas maavärinavöönditesse, välja arvatud [[Island|Lääne-Islandi]] ümbritsev piirkond, mis on tuntud oma vulkaanilise aktiivsuse tõttupoolest. Maavärinad on põhjustatud Mandri-Aafrika laama surumisest üles [[Aadria meri|Aadria mere]] all asuvasse Euraasia laama. [[Itaalia|Kesk-Itaalia]] ja [[Türgi|Lääne-Türgi]] on samuti maavärina aktiivsuse epitsentriks.<ref name=":0" />

[[Türgi]] paikneb ühe maailma kõige seismiliselt aktiivsema koha peal ehk laamade piiril, [[Euraasia laam|Euraasia]] ja [[Araabia laam|Araabia laamadelaama]] vahel. Türgi asub nende laamade vahelisel löögipiiril. Araabia laama liikumisepaneks käivitaksliikuma omakorda uue maakoore moodustumine janing levik [[Punane meri|Punase mere]] ja [[Adeni laht|Adeni lahe]] keskosa servades. Selle uue maakoore levik annab põhjapoolse tõuke Araabia laamale. Lisaks on Araabia laama surve tekitanud riigis kaks rikkekohta, mis on maavärinate suhtes väga tundlikud.<ref name=":2" />

[[Fail:1755 Lisbon earthquake.jpg|pisi|214x214px|Lissaboni maavärina (1755) tagajärge kujutav teos aastal 1755]]

[[Lissaboni maavärin]] leidis aset 1. novembril 1755. Kella poole kümne ajal tabas linna esimenekolmest maavärinmaavärinast kolmestesimene (8,7 magnituudiga), mis kestis 2 minutit. Suure mürinaga varisesid kokku majad, poed ja paleed. Teine maavärin kestis 20 minutit, millest ei jäänud linnas püsti ühtegi kivimaja. Hiljem tabas linna esimese maavärina hilinenud tagajärg. Lisaks tekkis merel hiidlaine, mis ulatus 3 kilomeetri kaugusele sisemaale.<ref name=":22" />

== Maavärinate esinemineMaavärinad Eestis ==

Ajavahemikus 1602–1995 on Eestis kindlaks määratud 24 maavärinat. Neist enamik toimus [[Võrtsjärv|Võrtsjärve keskosa]] ja [[Peipsi järv|Peipsi põhjaosa]] läbivast nullsamatõusujoonest loodes. [[Osmussaare maavärin]] 1976. aastal on kõige tugevam Eestis mõõdetud maavärin, mis toimus 1976. aastal (magnituudiga 4,8), kus maatõusu kiirus oli praegu kuni 3 mm/a.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=http://www.entsyklopeedia.ee/artikkel/maav%C3%A4rinad_eestis|pealkiri=Maavärinad Eestis|väljaanne=Entsyklopeedia.ee|aeg=|vaadatud=15.04.2020}}</ref>

LisaksPeale otseselt tuntavateletuntavate maavärinatelemaavärinate on seismograafiga registreeritud nõrku, inimesele tajumatuid maavärinaid. Neid on esinenud eriti Võrtsjärve nõo põhjaosas ja [[Haanja kõrgustik|Haanja kõrgustiku]] lähedal. Maavärinate tekkekohti mõjutavad ala [[geoloogiline ehitus]] ja [[tektooniline liikumine]].<ref name=":3" />