Veenus: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=juuli}}

|tiirlemisperiood = 224,701 päeva<br>0.,615198 aastat<br>1,92 Veenuse päeva

|pindala = 4,6023×106023 × 10⁸ km²<br>0,902 Maad

|ruumala = 9.2843×10,2843 × 10¹¹ km³<br>0,866 Maad

|mass = 4,8675×108675 × 10²⁴ kg<br>0,815 Maad

|raskuskiirendus = 8.,87 m/s²<br>0,904 g

|paokiirus = 10.,36 km/s

'''Veenus''' on [[Päike]]se poolt loetuna teine planeet [[Päikesesüsteempäikesesüsteem]]is ningja meile lähim [[planeet]] (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km),<ref name="nasa.gov" />, tiirlemisperioodiga 224,7 [[Maa (planeet)|Maa]] ööpäeva.<ref name="nasa.gov" /> Tal puuduvadei ole looduslikudlooduslikke kaaslasedkaaslasi. Oma heleduse tõttu on Veenus taevast kergesti leitav (heledamad on ainult [[Kuu]] ja Päike). Veenus saavutab oma maksimaalse heleduse (kuni −4,6 tähesuurust) vahetult enne päikesetõusu ja peale päikeseloojangut. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks.

Oma nime on ta saanud [[vanarooma mütoloogia]]st pärineva armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna [[Venus]]e järgi, kunasest ta paistab kõige heledama ja ilusailusama taevakehana.

Veenus on Maa tüüpi planeet janing teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, kunasest ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase [[gravitatsioon]]iga. Siiski on VeenustVeenus Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam [[Veenuse atmosfäär|atmosfäär]], mis koosneb rohkem kui 96% [[süsihappegaas]]ist, ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462&nbsp;°C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab temperatuurilt ka [[Merkuur]]i). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt [[väävelhape|väävelhappest]] koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda [[teleskoop]]idega [[nähtav valgus|nähtava valguse]] [[optiline spekter|spektris]]. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi minevikus olla ka ookeane, kuid mis aurustusid [[kasvuhooneefekt]]i põhjustatud temperatuurtemperatuuri tõusu tagajärjel.

Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud. ja kunaKuna Veenusel puudub selline [[päikesetuul]]te eest kaitsev [[magnetväli]] nagu Maal, siis onilmselt tõenäoliselton vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuid-plaatjaid kive.

Veenus on Päikesesüsteemipäikesesüsteemi üks neljast Maa tüüpi planeedist. Tema suurus ja mass on sarnased Maa omadega. Vahel öeldakse Veenuse kohta ka "Maa kaksik". Võrreldes Maaga on Veenus peaaegu sama suur, diameetriga 12,092&nbsp;km (kõigest 650&nbsp;km väiksem kui Maal), ning tema mass moodustab 81,5% Maa omast. Tingimused Veenusel on aga Maaga võrreldes täiesti teistsugused. Veenusel on tihe atmosfäär, mille massist moodustab 96,5% süsihappegaas ja, ülejäänud 3,5% põhiliselt lämmastik.

Veenuse pind ja pinnamood oliolid kuni 20. sajandi lõpukümnendini teadmata, ningneed kaardistati alles aastatel 1990–1991 projekti "Magellan" käigus. Veenuse pinnal on jälgi laiaulatuslikust vulkaanilisest tegevusest ning atmosfääris leiduv väävel viitab sellele, et seal võis hiljuti esineda vulkaanipurskeid. Kokku on Veenuselt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, millest mõnedmõni võivadvõib olla praegugi aktiivsedaktiivne. Voolav [[laava]] on tekitanud voolusängevoolusängi, neist suurima pikkus on ligi 7000&nbsp;km.

Üldiselt on Veenuse pinnamood tasane ja rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("n-ö ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega ("n-ö kontinentide" ehk "mandritega").

Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat "[[kontinent]]i", millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse [[Babüloonia]] armastusjumaluse [[Ishtar]]i järgi [[Ishtari maa]]ks ning see on pindalalt umbes [[Austraalia]]-suurune. AnaloogseltLõunapoolset põhjapoolsegakontinenti kutsutakse lõunapoolset kontinenti Kreeka armastusjumalanna [[Aphrodite]] järgi [[Aphrodite maa]]ks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu samasuursama suur kui [[Lõuna-Ameerika]]. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on Veenuselt kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – [[Lada maa]].

Ishtari maa lääneosas asub '''Lakshmi [[platoo]]'''. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, '''Colette''' ja '''Sacajawea''', mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid MarsiltMarsil. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad '''Akna''' ning '''Freyja''' mägede paralleelsed harjad ja orud, '''Maxwelli mäed''' ja '''Vesta astang'''. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil.

Lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef muutub. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetataksenähtust, parketiksmida janimetatakse sedaparketiks, pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Belli, Ulfruni ja Metise piirkonnad kõrgusega 2–4 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid.

Veenuse kõrgeim tipp, [[Maxwell mägi]] (11 kilomeetrit), asub Veenuse põhjapoolsel kontinendil [[Ishtari maa]]l ja seda ümbritsevad 2–3 kilomeetritkilomeetri kõrgused mäeahelikud. Võrdluseks: [[Marss (planeet)|Marsi]] suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit ja kõrgus 20 kilomeetrit. Maa suurima vulkaani [[Mauna Loa]] läbimõõt [[Hawaii saar]]el on 200 kilomeetrit ja see on oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune.

Planeedil on ka väheseid [[meteoriidikraater|meteoriidikraatreid]], mis näitab, et Veenuse pind on geoloogiliselt suhteliselt noor, ligikaudu 300–600 miljonit aastat vana.

[[Pilt:VenusianArachnoid.png|pisi|Arachnoidne struktuur''Arachnoid'' Veenusel]]

LisaksPeale meteoriidikraatritelemeteoriidikraatrite, mägedelemägede ja orgudeleorgude, mida tavaliselt leidub Maa- tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks''farra''<nowiki/>'deks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50&nbsp;km ja kõrguses 100–1000 m kõrged. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks''novae''<nowiki/>'deks. LõhedesüsteemidLõhesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkudega arachnoidideks''arachnoid''<nowiki/>'ideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks''coronae''<nowiki/>'deks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega.

Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit, milleleja neile pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine.

Planeedi pind sarnaneb [[kivikõrb]]ega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite ([[graniit]], basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basaltlaavast., aga Omaoma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Veenusel on üsna sageli ka [[maavärin]]aid.

Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on valitsevad alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad.

Kuna Veenuse kohta puuduvadei seismilisedole seismilisi andmed jaega andmedka andmeid tema [[Inertsimoment|inertsimomendi]] kohta, siis on ka vähe teada Veenuseplaneedi sisestruktuuridest ja [[geokeemia]]st vähe teada.<ref name="78hHh" /> Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on ka sarnane sisemine struktuur: [[tuum]], [[vahevöö]] ja [[Maakoor|koor]]. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt vähemalt osaliselt vedel, kunasest planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos,<ref name="svZFv" /> ning on ilmselt samuti [[raud]]-[[nikkel]] koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.<br>Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub [[laamtektoonika]]. Laamtektoonika puudumiseSelle põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. ArvatavaltArvatavasti on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda [[subduktsioon]]. <br>Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust.<ref name="xS4xn" /> Arvatakse, et Veenusel vabaneb liigne soojus perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga.<ref name="fmox6" /> Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi.<ref name="xS4xn" /><ref name="JOwLV" />

<!--[[Teleskoop|Teleskoobis]] paistab Veenus alati sirbikujulisena,-->Veenuse pind pole Maalt [[Teleskoop|teleskoobist]] vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63&nbsp;km kõrgusel paikneb tihe, 71–72&nbsp;km kõrgusel hõredam [[pilv]]ekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg [[tuul]], mille kiirus on 300–400&nbsp;km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0&nbsp;m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.<ref name="9crbj" /><ref name="gT3x0" /> See atmosfääri tiheduse tõttu voolavat vett meenutav tuul puhuks ilmselt pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi.<ref name="xQIGW" />

Keskmine [[temperatuur]] planeedi pinnal on 462&nbsp;°C.<ref name="flaoz" /> Temperatuur on Veenusel kogu planeedi ulatusesplaneedil sama: nii poolustest ekvaatorini kui ka planeedi päiksepoolsel ja öisel küljel. Temperatuur muutub ainult kõrguse suhtesmuutudes.

Veenuse atmosfääri keskmine tihedus on planeedi pinnal 66,5&nbsp;kg/m³,<ref name="unZW5" />, mis on ligikaudu 55 korda suurem kui Maal (1,217&nbsp;kg/m³<ref name="yVyDO" />) ja moodustab ~6,6% vee tihedusest. Atmosfäär koosneb peamiselt [[süsihappegaas]]ist ja väheses osas [[lämmastik]]ust. [[Atmosfäär]]i suure tiheduse tõttu on [[rõhk]] Veenuse pinnal 9,2 MPa ehk ~90 atm (92 korda suurem kui Maal). Maal on selline rõhk umbes 1&nbsp;km sügavusel [[ookean]]ides.

Veenust võib võrrelda [[kasvuhoone]]ga: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhoone[[klaas]] laseb läbi suure osa soojendavat [[päikesekiirgus]]t, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt [[süsinikdioksiid]]. Veenuse atmosfäär sisaldab seda ligikaudu 96,5%, lisaks veel [[lämmastik]]ku ~3,4%, [[argoon]]i 0,007%, [[heelium]]i 0,0012% ja [[neoon]]i 0,0007%. Vähesel määral (kokku ~0,02%) on veel [[vingugaas]]i (CO), [[vääveldioksiid]]i (SO₂) ja [[veeaur]]u. VedelVedelat vesivett muidugi puudubei ole.

Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Veenusel võib sadada ka väävelhappe vihma, kuid see aurustub enne pinnale jõudmist. Atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad [[telluur]]ist, [[püriit|püriidist]] ja teiste metallide sulfiididest (plii, vismut) koosnevad udud, millest võib tekkida ka metalne härmatise- või lume taolinelumetaoline sade.<ref name="xQIGW" /><ref name="dVvve" /><ref name="rjpCH" />

Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba aastal [[1932]], andis õhkkonna koostise teada alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama [[Venera 4]] otsemõõtmine [[1967]]. teada õhkkonna koostiseaastal. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest [[Päikesesüsteempäikesesüsteem]]i kõige kuumema planeedi.

Üldse on Veenuse õhkkonna keemia vägaon keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. AnaloogiliseltSamamoodi tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit väävelhappeväävelhape laguneb termiliselt ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse.

2011. aastal avastati sondi Venus Express abil, et Veenusel on olemas ka osoonikiht.<ref name="JVqta" />

[[Pilt:Venuspioneeruv.jpg|pisi|Veenuse pilvede struktuur [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolett]]spektris pildistatuna, aastal 1979 pildistanud [[Pioneer (automaatjaam)|automaatjaamaautomaatjaam Pioneer]] poolt]]

Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad planeedi pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350&nbsp;km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilved liiguvad ekvaatoril kiiremini kui pooluste lähedal.

Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, tasee ulatub 60–70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter.

Veenuse pinnale lähemallähenedes pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks.

Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea –ehk mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal.<!-- Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe.-->

Veenuse orbiit on praktiliseltpeaaegu ringikujuline.

Veenuse aasta kestab 224,7 maist ööpäeva. Alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha, et planeet pöörleb võrreldes enamiku Päikesesüsteemipäikesesüsteemi planeetide pöörlemissuunaga vastupidises suunas.

Veenus pöörleb Maaga võrreldes aeglaselt tagurpidi ning üks Veenuse päikeseööpäev kestab 243 Maa ööpäeva, seega on Veenuse aastas ligikaudu 2kaks ööpäeva.

Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjusekspõhjus võib olla [[Looded|loodete]] mõju, kuid päris kindel see ei ole.

Omal ajalKunagi arvati, et Veenus peab olemaon väga Maa moodi. Veenuse läbimõõt (12 100&nbsp;km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm³) jäävad ju Maale alla vaid kahekümnendiku võrra (~5%), mass ainult viiendiku võrra (~20%), aga Veenusel ei ole vedelat vett.<!--sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. /// no ei ole ju -->

On teada, et planeedi minevikus leidus sealVeenusel vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagiplaneet olla üsna maaliline. ArvutusteVeenuse kohaselt4,6 leidusmiljardi Veenuselaastase vedelatvanuse vettalgusaegadel ehk umbes 2kahel miljardimiljardil aastaaastal pikkuselvõis perioodilseal planeediarvutuste 4,6kohaselt miljardileiduda aastasevedelat vanuse algusaegadelvett. Umbes ajaks 2 miljardi aastat tagasiNüüdseks on see Päikese kiirgusepäikesekiirguse ja [[kasvuhooneefekt]]i tagajärjel kõik järk-järgult aurustunud ning on praeguseks enamuses Päikesetuulepäikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi [[deuteerium]]i ja tavalise [[vesinik]]u suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algseltalul oli Veenusel umbes samapaljusama palju vett kui Maal.<ref name="UxcM4" /> On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevateeri ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale, siis see kataks planeedi praegu 3&nbsp;cm paksuse kihiga. Võrdluseks: Maal oleks selline kiht 3&nbsp;km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine.

Kui Maa atmosfääriatmosfäär kuumutataks Veenusel oleva temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.)

Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. SamalMaal ajal tunneme me ka mitmeid Maalon elavaidpalju organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama.

Teadlased on ka teinud [[NASA]]|NASA-le]] ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale.

MaandudaEsimesena õnnestus Veenusel esimesenamaanduda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] automaatjaamal [[Venera 7]] [[1970]]. aastal.

[[Kosmos]]est on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele, (mis on Veenuse korral on üsna tulutu), on pinnaehitust uuritud [[radar]]itega; neist täpsemad on aastatel 1990–1994 orbitaaljaama [[Magellan]] tehtud mõõtmised (täpsus 120–300 meetrit).

[[Venera 14]] nägi tasaseid kihte paksusega 1–10&nbsp;cm ja horisondini ulatuvaid murtuidmurtud kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab [[settekivim]]eid., kuid Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees.

Aastatel 2006 kuni 20142006–2014 tiirles Veenuse ümber [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i (ESA) missioon [[Venus Express]]. Missioon saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ja Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis. Missiooni eesmärgikseesmärk oli jälgida [[Veenuse atmosfäär]]i, ning mõista selle, kuiaga ka üldiselt atmosfääri eripärasusi, et aru saada [[kliimamuutus]]test ka Maal.

Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis ta paistab ta kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati [[eesti rahvaastronoomia]]s vastavalt '''Ehatäheks''' ja '''Koidutäheks''' või '''Aotäheks''', Vana-Kreekas vastavalt '''Hesperoseks''' (ladina ''Hesperus'') ja '''Phosphoroseks''' (ladina ''Phosphorus'').