Erinevus lehekülje "Paul McCartney" redaktsioonide vahel

Keeletoimetasin.
(Keeletoimetasin.)
 
{{toimeta}}
{{toimeta}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=september}}
{{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud -->
| Nimi = Paul McCartney
'''James Paul McCartney''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1942]]) on [[Suurbritannia]] muusik ja helilooja, kes sai tuntuks ansambli [[The Beatles]] liikmena.
 
McCartneyt peetakse [[20. sajand]]i üheks suurimaks levimuusikuks ja [[popmuusika]] ajaloo edukaimaks heliloojaks. Ameerika Ühendriikide [[singel|singlite]] edetabeli esikohal on ta figureerinud kokku 29 korral: 20 korda The Beatlesi liikmena, ülejäänud korrad kas ansambli [[Wings]] liikme või sooloartistina. Kokku on McCartney (kaas-)kirjutanud üle 50 laulu, mis on jõudnud muusikaedetabelis singlimüügi esikohale (erinevateeri esitajate pooltesitajatelt, sageli samade lugude erinevate töötlustega), ja üle 100 laulu, mis on jõudnud edetabelites esikümnesse. Muusikuna on ta võrdselt tunnustatud nii laulja, bassimängija, kitarristi, klaverimängija kui ka trummarina.
 
[[John Lennon]] ja McCartney olid peamised biitlite laulude autorid. Paljusid McCartney lugusid, näiteks "[[Hey Jude]]", "[[Eleanor Rigby]]", "[[Yesterday]]" ja "[[Let It Be (laul)|Let It Be]]", on peetud parimateks muusikapaladeks popmuusika ajaloos. Tema kirjutatud "[[Helter Skelter]]it" loetakse mõningates ringkondades esimeseks ''[[heavy metal]]''[[heavy metal|<nowiki/>'</nowiki>i]] lauluks.
 
McCartney karjäär on olnud edukas ka pärast biitlite laialiminekut, jõudes Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide edetabelitesse ligi 30 looga, nende hulgas näiteks "[[Maybe I'm Amazed]]", "[[Live and Let Die (laul)|Live and Let Die]]", "[[Pipes of Peace]]", "[[Band on the Run]]", "[[Silly Love Songs]]" ja [[Stevie Wonder]]iga kahasse lauldud "[[Ebony and Ivory]]".
 
Viimasel ajal on ajakirjanduses avaldatud arvamust, nagu olekset McCartney on jäänud vanaks ningja ajast maha jäänud. Sellest hoolimata on ta praegugi peaaegu sama populaarne, nagu takui viimasedviimasel 35 aastat on olnudaastal. LisaksPeale muusikukarjäärilemuusikukarjääri on ta tegev ka kunstniku ning ühiskondliku aktivistina, võideldes maamiinide keelustamise ja [[taimetoitlus]]e ja maamiinide keelustamise eest.
 
==Lapsepõlv==
McCartney sündis 18. juunil 1942 Waltoni Haiglashaiglas [[Liverpool]]is. Ansambli The Beatles biograafi [[Bob Spitz]]i sõnade kohaselt oli tema ema Mary McCartney (neiupõlvenimega Mohin) samas haiglas 12 aastat varem omandanud õe kutse.<ref name="spitz1" /> Tema isa James "Jim" McCartney oli [[Teine maailmasõda|Teiseteise maailmasõja]] ajal vabatahtlik tuletõrjuja ega viibinud seetõttu poja sünni juures.<ref name="spitz1" /> Paulil on üks vend [[Michael|Mike McGear]], sündinud 7. jaanuaril 1944. Kuna ema oli [[Katoliiklus|katoliiklane]], ristiti mõlemad pojad katoliku usu kommete järgi. Biograaf [[Barry Miles]]i sõnul "ei mänginud religioon nende kasvatuses mingit rolli", kunasest isa Jim oli endisest [[Protestantism|protestandist]] [[agnostik]].<ref name="miles1" />
 
[[Pilt:20 forthlin road.jpg|pisi|Paul McCartney lapsepõlvekodu 20 Forthlin Road on tänapäeval muutunud turismiatraktsiooniks.]]
McCartney läks 1947. aastal Stockton Wood Roadi algkooli ja 1952. aastal Joseph Williamsi põhikooli,<ref name="bbc1" /> kus tasooritas 1953. aastal sooritas [[11-pluss eksam]]i ja pääses sellega [[Liverpooli Instituut]]i. Tol korral läbis selle eksami ainult neli õpilast 90-st.<ref name="miles2" /> Paul tutvus [[George Harrison]]iga aastal 1954, kui sõitis kodust [[Speke]] äärelinnas bussiga Liverpooli Instituuti.<ref name="spitz2" /> Harisson oli samuti eksamid läbinud ja sai seega minna humanitaargümnaasiumi, mitte tavalisse keskkooli, kus käis enamik õpilasi kuni tööealiseks saamiseni.<ref name="spitz3" />
 
McCartneyd kolisid 1955. aastal [[Allerton]]i aadressile [[20 Forthlin Road]], kuhu perenad jäid elama 1964. aastani elama jäi.<ref name="harry1" /> Paul oli oma perekonnas esimene, keskel autotoli omasauto. Tema ema Mary töötas [[ämmaemand]]ana ja sõitis tööle jalgrattaga. Paul kirjeldab ühe varase mälestusena olukorda, kusPauli emamälestuste lahkusjärgi "mõnikord umbesisegi kell kolm hommikul, jakui tänavaid kattis paks lumi"lumekiht.<ref name="miles3" /> Tema emaMary suri 31. oktoobril 1956 [[embolism]]i tõttu, mis oli tekkinud pärast [[mastektoomia]]t [[Rinnavähk|rinnavähi]] leviku peatamiseks.<ref name="miles4" /> Ema kaotus oli hiljem ühendavaksühendav tegurikstegur tema ja [[John Lennon]]i vahel, kelle ema Julia suri, kui ta oli 17-aastane.<ref name="miles5" />
 
McCartney isa mängis [[trompet]]it ja [[klaver]]it, juhtis 1920. aastatel isegi Jim Mac's Jazz Bandi ning julgustas poega muusikaga tegelema. Tal oli elutoas North Endi muusikapoest ostetud [[Brian Epstein|Epsteini]] [[pianiino]].<ref name="miles6" /> Tema isa Joe McCartney mängis [[Es (muusika)|Es]] [[tuuba]]t.<ref name="spitz4" /> Jim McCartney juhtis tähelepanu raadios mängivate laulude bassiga lõikudele ja viis oma poja kohalike brassbändide kontsertidele.<ref name="miles7" /> Ta kinkis pojalePaulile 14. sünnipäevaks nikkelkattega trompeti,<ref name="miles8" /> kuid kui ''[[rock'n'roll]]'' [[Radio Luxembourg]]is populaarseks muutus,<ref name="spitz5" /> vahetas Paulta selle 15 naela maksva [[Framus]] Zenithi (mudel 17) [[Akustiline kirarr|akustilise kitarri]] vastu, sest "trompet suus" oleks keeruline laulda.<ref name="miles8" /> Ta kirjutas Zenithil oma esimese laulu "[[I Lost My Little Girl]]" ja klaveril ühe oma varajase viisi, milles sai "[[When I'm Sixty-Four]]". Vaatamata isa soovitusele võttis Paul ainult mõnedmõne klaveritunnidklaveritunni ja eelistas õppida "kuulmise järgi".<ref name="miles6" /> Teda mõjutas tugevalt Ameerika [[rütm ja bluus]] janing ta on nimetanud [[Little Richard]]it oma kooliaegseks iidoliks. Esimest korda esines ta avalikult [[Butlins]]i puhkelaagri talendivõistlusel, jakus esitas laulu "[[Long Tall Sally]]".<ref name="harry2" />
 
==Muusikaline karjäär==
===The Quarrymen (1957–1960)===
{{Vaata|The Quarrymen}}
McCartney kohtus Lennoni ja tema bändi The Quarrymeniga [[Woolton]]i Püha Peetri kiriku festivalil 6. juulil 1957.<ref name="spitz6" /> Üsna pea liitus ta bändiga ja tal tekkis Lennoniga lähedane tööalane suhetöösuhe. Harrison tuli 1958. aastal kitarristiks ja Lennoni sõber kunstikoolistkunstikoolisõber [[Stuart Sutcliffe]] basskitarristiks 1960. aastal.<ref name="lewisohn1" /> Beatlesi ajaloolase [[Mark Lewisohn]]i sõnul olid nad 1960. aasta maiks proovinud mitut nime, muu hulgas "Johnny and the Moondogs" ja "The Silver Beetles". Viimase nime all olid nad [[Johnny Gentle]]|Johnny Gentle'i]] soojendusbändina ka [[Šotimaa]]l tuuritanud.<ref name="lewisohn2" /> Nimi "The Beatles" võeti kasutusele 1960. aasta augusti keskpaigas. ja trummarTrummar [[Pete Best]] värvati esimeseks (hiljem viieks kujunenud) etteasteks [[Hamburg]]is [[Saksamaa]]l.<ref name="lewisohn3" />
 
===The Beatles (1960–1970)===
[[Pilt:Paul, George & John.png|pisi|Paul McCartney (vasakpoolseim), George Harrison ja John Lennon 1964. aastal]]
{{Vaata|The Beatles}}
Alates 1960. aasta augustist esindas The Beatlesit [[Allan Williams]], kes korraldas neile kahe aasta jooksul korduvalt esinemisi Hamburgis [[Bruno Koschmider]]i klubides [[Indra (klubi)|Indra]] ja [[Kaiserkeller]] ning Liverpoolis olles [[The Cavern Club]]is.<ref name="lewisohn4" /> Sutcliffe lahkus bändist 1961. aastal ja McCartney hakkas vastumeelselt ise basskitarristiks.<ref name="miles9" /><ref name="gould1" /> Hamburgis olles salvestas The Beatles esimest korda muusikat, mis avaldati: nad olid [[Tony Sheridan]]i singli "[[My Bonnie]]" salvestamisel taustabändiks.<ref name="spitz7" /> See salvestis tõi nad hiljem [[Brian Epstein]]i huviorbiiti. Epsteinist sai nende [[mänedžer]] 1962. aasta jaanuaris janing temast sai üks olulisemaid figuure The Beatlesi arengu ja kommertsedu taga.<ref name="miles10" /> Sama aasta mais hankis Epstein neile lepingu plaadi salvestamiseks [[Parlophone|Parlophone'i]]ga.<ref name="spitz8" /> PpärastPärast seda, kui [[Ringo Starr]] asendas Besti, muutus The Beatles aastatelaastal 1963 Ühendkuningriigis ja aastal 1964 USA-s järjest populaarsemaks, sütitades "[[Beatlemania]]na"biitlimaaniana tuntud hulluse.<ref name="lewisohn5" /> McCartney sai Milesi sõnul hüüdnimeks "nunnu Beatle".<ref name="miles11" /> Aastal 1965 sai kõigist neist [[Briti impeeriumi ordu|Briti impeeriumi ordu liige]] (MBE).<ref name="lewisohn6" />
 
The Beatles kasutas 1965. aastal oma hiti "[[Yesterday]]" salvestamisel 1965. aastal [[keelpillikvartett|keelpillikvartetti]], jamis seetegi olisellest esimeneesimese kordkorra, kui nad kasutasidpõimisid oma loomingusse [[Klassikaline muusika|klassikalise muusika]] elemente oma loomingus.<ref name="gould2" /> Pärast loo salvestamist võttis McCartney ühendust BBC RaadiofoniliseRadiophonic TöökojagaWorkshopiga [[Maida Vale|Maida Vale'i]]s Londonis ja küsis, kas laulust oleks võimalik salvestada elektroonilist versiooni laulust, kuid ei jätkanudviinud seda sellemõtet teostamistlõpuni.<ref name="miles12" /> Kunstnik [[John Dunbar]]i korterit külastades võttis McCartney kaasa helilinte, mida ta oli oma tollase tüdruksõbra [[Jane Asher]]i kodus valmistanud.<ref name="miles13" /> Lintidele oli miksitud mitmeidpalju laule, muusikapalu ja McCartney enda kommentaare, millest [[Dick James]] oli tema jaoks demo teinud.<ref name="miles14" /> Mõjutatuna Ameerika [[Avangardism|avangardistlikust]] muusikust [[John Cage|John Cage'i]]st, valmistas McCartney kassetikassetitäie ''[[loop]]''[[loop|<nowiki>'</nowiki>'e]], salvestades Brenelli magnetofoniga hääli, kitarrihelisid ja bongorütme ning lõikas siis eri linte kokku lõigates. Ta mängis linte tagurpidi, kiiremini või aeglasemalt, et saavutada soovitud efekte. Mõnda neist kasutati hiljem The Beatlesi salvestistel, näiteks laululaulus "[[Tomorrow Never Knows]]" (1966) salvestamisel. Paul ise viitas lintidele kui "elektroonilistele sümfooniatele".<ref name="miles15" />
 
Pärast neli aastat peaaegu vahetpidamata kestnud tuuritamist ja rohkem kui 1400 rahvusvahelist esinemist<ref name="gould3" /> andis The Beatles oma viimase kontserdi oma USA-turnee lõpus 1966. aastal.<ref name="miles16" />
 
Nad jätkasid oma loomingu salvestamist stuudios kuni laialiminekuni 1970. aastal ja sellest perioodistajast pärinevat loomingut peavad mõned kriitikud nende parimaks. Sellel ajal ilmusid innovatiivsed ja suure mõjugamõjukad albumid "[[Revolver]]" (1966), "[[Sgt. Pepper's Lonely Hearts Club Band]]" (1967), "[[The Beatles (album)|The Beatles]]" (1968) ja "[[Abbey Road]]" (1969).<ref name="harryb1" /><ref name="levy1" /> Aastatel 1963–1970 andis bänd Ühendkuningriigis välja 22 singlit ja 12 kauamängivatalbumit, millest 17 singlit ja 11 kauamängivatalbumit tõusis edetabelites esikohale.<ref name="roberts1" /> Bänd jõudis Ameerika edetabeli [[Billboard Hot 100]] tippu 20 korral ja salvestas 14 esikohale tõusnud albumit.<ref name="lewisohn7" /> Lennoni ja McCartney partnerlus muusika kirjutamisel on üks kõrgemalt hinnatumaid 20. sajandil.<ref name="gould4" /><ref name="spitz9" /> The Beatlesi hittlugudest on McCartney kirjutatud "[[Can't Buy Me Love]]" (1964), "[[Yesterday]]" (1965), "[[Paperback Writer]]" and, "[[Eleanor Rigby]]" (1966), "[[Hello, Goodbye]]" (1967), "[[Hey Jude]]" (1968), "[[Get Back]] (1969)", "[[Let It Be (laul)|Let It Be]]" ja "[[The Long and Winding Road]]" (1970).<ref name="lewisohn7" /><ref name="harry3" />
 
McCartney abiellus 1969. aasta märtsis [[Linda McCartney|Linda Eastman]]iga. Paar oli tutvunudtutvus 1967. aasta mais. Nende esimene ühine laps [[Mary McCartney|Mary]], kellele pandi nimi Pauli kadunud ema järgi, sündis 1969. aasta augustis.<ref name="sounes1" /> Oktoobris 1969 hakkasid levima kuulujutud, nagu oleks [[Paul McCartney surma varjamine|Paul McCartney autoõnnetuses surnud]], kuid need lükati kiiresti ümber, ningkui ajakirja Life novembrinumbris ilmus Paulist ja tema perekonnast artikkel "Paul on endiselt meiega" ("Paul is Still With Us").<ref name="gould5" />
 
===Wings (1970–1981)===
{{Vaata|Wings}}
[[Pilt:Paul McCartney during a Wings concert, 1976.jpg|pisi|Paul McCartney Wingsi kontserdil esinemas (1976)]]
Pärast The Beatlesi laialiminekut 1970. aastal jätkas McCartney muusikukarjääri ning avaldas oma esimese sooloalbumi "[[McCartney (album)|McCartney]]". Albumi väljapaistvaim lugu oli Lindale kirjutatud "[[Maybe I'm Amazed]]".<ref name="harry4" /> The Beatlesi biograaf Bill Harry kirjutabon kirjutanud, et peale mõne üksiku vokaali Lindalt oli tegemistsee "ühemehealbumigaühemehealbum, kus Paul mängis kõiki instrumente ise".<ref name="harry5" /> Paul avaldas 1971. aastal koos Lindaga albumi "[[Ram (album)|Ram]]", mis tõusis Ühendkuningriigi edetabelites esikohale ja sisaldas nende koos kirjutatud USA-s esikohale tõusnud hitti "[[Uncle Albert/Admiral Halsey|Uncle Albert / Admiral Halsey]]".<ref name="ingham" /> Samal aasta liitusid nendega endine [[The Moody Blues]]i kitarrist [[Denny Laine]] ja trummar [[Denny Seiwell]], kellega koos moodustati ansambel [[Wings]]. Nende esimene album oli "[[Wild Life (Wingsi album)|Wild Life]]". Septembris sündis McCartneyte teine laps, kes sai nime Linda vanaema auks nimeks [[Stella McCartney|Stella]].<ref name="lewisohnb1" /><ref name="harry6" />
 
Septembris sündis McCartney perre teine laps, kes sai Linda vanaema järgi nimeks [[Stella McCartney|Stella]].<ref name="lewisohnb1" /><ref name="harry6" />
 
===2001 – tänapäev===
McCartney kinnitas 5. juunil 2012, et temata on [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e 27. juulil toimuva avatseremoonia viimane esineja.<ref name="bbc2" />
 
== Sooloalbumid ==
*"[[McCartney]]" (1970)
*"[[Ram (McCartney)|Ram]]" (1971) (koos Linda McCartneyga)
*"[[McCartney II]]" (1980)
*"[[Tug of War]]" (1982)
*"[[Pipes of Peace]]" (1983)
*"[[Press to Play]]" (1986)
*"[[Flowers in the Dirt]]" (1989)
*"[[Off the Ground]]" (1993)
*"[[Flaming Pie]]" (1997)
*"[[Driving Rain]]" (2001)
*"[[Chaos and Creation in the Backyard]]" (2005)
*"[[Memory Almost Full]]" (2007)
*"[[New (album)|New]]" (2013)
*"[[Egypt Station]]" (2018)
*"[[McCartney III]]" (2020)
 
==Vaata ka==
 
==Kirjandus==
* Jonathan Gould (2007). ''Can't Buy Me Love: The Beatles, Britain and America'' (Esimene pehmekaantegapehmete kaantega väljaanne). Three Rivers Press. ISBN 978-0-307-35338-2.
* Bill Harry (2000a). ''The Beatles Encyclopedia: Revised and Updated''. Virgin. ISBN 978-0-7535-0481-9
* Bill Harry, (2002). ''The Paul McCartney Encyclopedia''. Virgin. ISBN 978-0-7535-0716-2.
1063

muudatust