Erinevus lehekülje "Kihlus" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P
 
'''Kihlus''' on üldtuntud eelkokkulepe [[abielu]] sõlmimise kohta.
 
Euroopas sai kihlus keskajal kiriku abielutseremoniaali kohustuslikuks osaks. <ref name="2pulm" />
== Eestis ==
 
Varem piirdus kihlus [[kihlad]]e vahetusega [[kosjad]]e ajal. Kiriku survel sai kihlusest [[18. sajand| 18.]] ja [[19. sajand]]il kosjadele järgnev ülesandmine [[kirikuõpetaja]] juures (nn lugemas käimine) ning sellega seotud pruutpaari eksam lugemises ja usuõpetuse tundmises. Harilikult toimus see laupäeval. <ref name="3pulm" /> Kihluse kingid [[pastor]]ile olid sukad ja sukapaelad, [[köster|köstrile]] kindad ja vöö (ning 2 kopikat kindas). <ref name="4pulm" />.
 
Kihluseks või kihluspeoks nimetati ka õhtul järgnevat koosviibimist [[mõrsja]] kodus. Kihlusel osales kitsas sugulaste ring ning tähtsamad pulmategelased: [[isamees]] naise ja [[kaasanaine]] mehega, kihluse joogid muretses [[peiu]]. Mõnikord toimus see ka pühapäevaõhtul pärast esimest mahakuulutamist. Kihluspeol vahetati kingitusi (kihlasid). <ref name="2pulm" /> Kihlust tähistati kas tagasihoidlikult või suurejooneliselt, määravaks said võimalused, tavad jäid tagaplaanile. 19. sajandi lõpuks olid kosjad ja kihlus kokku sulanud ühiseks kihlapeoks. <ref name="5pulm" />
 
[[Saaremaa]]l oli kihlus ka tasakaalustuseks nn ühe otsaga pulmadele, kus pulmapidu toimus ainult peiu kodus.