Tõejärgne poliitika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[File:EU referendum leave poster, Belfast, June 2016 - geograph.org.uk - 4990237.jpg|thumb|250px|Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust toetavaid plakateid valeväidetega Euroopa Liidu liikmemaksu kohta on toodud näiteks tõejärgsest poliitikast.<ref name="Wollaston" />]]
'''[[Tõejärgsus|Tõejärgne]] poliitika''' ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''post-truth politics)'' ehk '''faktijärgne poliitika''' ehk '''tõepõhjatatõetuse poliitika''' on [[politiiline kultuur|poliitiline kultuur]], milles avaliku debati käigus apelleeritakse peamiselt avalikkuse emotsioonidele, keskendumata poliitikate tegelikele üksikasjadele, ning väiteid kinnitatakse eelkõige kordamise teel, ignoreerides faktilisi vastuväiteid. Tõejärgsus erineb traditsioonilisest lähenemisest avalikele vaidlustele, kuna tavapärane väidete tõelevastavuse kontroll kuulutatakse teisejärguliseks.
 
Ehkki sellise poliitilise kultuuri levikut on peetud eelkõige tänapäeva probleemiks, on see teatud määral olnud alati osa poliitikaelust, kuigi enne [[internet]]i tulekut polnud tõejärgne lähenemine nii nähtav, avalik ja mõjukas. Romaanis "[[1984 (Orwell)|1984]]" kirjeldas Briti kirjanik [[George Orwell]] maailma, milles riik muudab ajalooandmeid iga päev, et need sobiksid päevapoliitilise [[propaganda]]ga. Orwelli omaaegne kirjeldus põhines temalt ka teistes teostes kriitikat pälvinud [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] propagandapraktikatel ja [[ajaloovõltsimine|ajaloovõltsimisel]].