Coco Chanel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Echoecho (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Echoecho (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2007}}
{{Moelooja
| Nimi = Coco Chanel
| Pilt = Gabrielle Chanel en marinière.jpg
| Pildisuurus =
| Pildi info = Coco Chanel (1928). aastal
| Sünninimi = Gabrielle Bonheur Chasnel
| Sünniaeg = [[19. august]] [[1883]]
24. rida ⟶ 23. rida:
Gabrielle Bonheur Chasnel sündis 19. augustil 1883 [[rändkaupmees]] Albert Chaneli ja ta kallima, pesunaise Eugénie Jeanne Devolle Chaneli teise tütrena Kesk-Prantsusmaal Saumuris. Isa oli pärit [[Gard]]ist rändkaupmeeste suguvõsast, ema [[Courpière]]’ist. Sünnitunnistusele kanti eksikombel nimena Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. On spekuleeritud, et ta ei soovinud nime parandada, sest siis tulnuks avalikuks, et ta oli sündinud vaestehaiglas.<ref>{{Raamatuviide|autor=Axel Madsen|pealkiri=Coco Chanel: A Biography|aasta=2009|koht=London|kirjastus=Bloomsbury|lehekülg=3|isbn=9781408805817}}</ref>
 
Gabrielle Chaneli vanemad abiellusid [[1883]]. aastal.<ref>{{Raamatuviide|autor=Lisa Chaney|pealkiri=Chanel: An Intimate Life|aasta=2011|koht=London|kirjastus=Fif Tree|lehekülg=16|isbn=9781905490363}}</ref> Pere kasvas ning vanemale õele Juliale (sündis [[1882]]), lisandusid õde Antoinette ([[1887]]) ja vennad Alphonse ([[1885]]), Lucien ([[1889]]) ja Augustin (sündis [[1891]], suri mõnekuuselt). Pere kolis elama [[Brive-la-Gaillarde]]’i.
 
Lapsepõlves ei pandud Gabrielle Chaneli kasvatusele erilist rõhku.
Lapsepõlves ei pandud Gabrielle Chaneli kasvatusele erilist rõhku. [[16. veebruar]]il [[1895]], kui ta oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ning suundus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] õnne otsima. Õed pandi [[Aubazine]]’i kloostri orbudekodusse, vennad anti taludesse. Aubazine’is veetis Chanel seitse aastat, õppides õmbleja ja õmbluskaupade müüja ametit. Seejärel õppis ta kaks aastat [[Moulins]]is [[Aubazine'i klooster|Aubazine’i tsistertslaste kloostri]] nunnade pansionaadis [[Moulinsi Notre-Dame'i Instituut|Moulinsi Notre-Dame’i Instituudis]].
 
'''Nooruspõlv'''
20-aastasena töötas ta koos oma isa õe Adrienne’iga Moulinsis pruudi- ja beebikaupade äris ning tegi eraviisiliselt õmblejatööd. Moulinsis esines ta ka lauljana varietees Rotonde, kus ta esitas peamiselt kaht šansooni: "Qui qu’a vu Çoco dans l’ Trocadéro?" ja "Co Co Ri Co". Arvatakse, et tema hüüdnimi Coco ongi pärit sellest ajast, sest publik (eriti Moulinsi jäägrirügemendi ohvitserid) hüüdsid teda laulude järgi nii. Tal oli armulugu ühe ohvitseriga.
 
Lapsepõlves ei pandud Gabrielle Chaneli kasvatusele erilist rõhku. [[16. veebruar]]il [[1895]], kui ta oli 12-aastane, ema suri. IsaLaste jättisharidustee lapsedjäi mahapooleli,<ref>{{Raamatuviide|autor=Garelick ningRhonda|pealkiri=Coco suundusChanel [[Ameerikaand the ÜhendriigidPulse of History|Ameerikaaasta=2014|koht=New Ühendriikidesse]]York|kirjastus=Random õnneHouse otsima.Publishing ÕedGroup|lehekülg=1|isbn=9780679604266}}</ref> pandiisa suunas tütred [[Aubazine]]’i kloostri orbudekodusse, vennadja antisaatis vennad taludesse tööle ning Chaneli enda andmetel suundus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] õnne otsima. Aubazine’is veetis Chanel seitse aastat, õppides õmbleja ja õmbluskaupade müüja ametit. SeejärelPärast õppis18-aastaseks saamist saadeti ta kakskaheks aastataastaks [[Moulins|Moulinsi]]is [[Aubazine'ilinna klooster|Aubazine’i tsistertslaste kloostri]] nunnade pansionaadispansionaati [[Moulinsi Notre-Dame'i Instituut|Moulinsi Notre-Dame’i Instituudis]].
Aastal [[1904]] tutvus ta [[Pariis]]i töösturipoja [[Etienne Balsan|Étienne Balsan]]<nowiki/>iga ([[1880]]–[[1953]]), kes viis ta seltskonda ning kellega ta elas [[1906]]–[[1910]] [[Royallieus]]’s koos. Tema rahalise abiga avas ta [[1910]]. aastal Pariisis naistekübarate ateljee.
 
20-aastasena. aastates töötas ta koos oma isaisepoolse õetädi Adrienne’iga Moulinsis pruudi- ja beebikaupade äris ning tegi eraviisiliselt õmblejatööd. MoulinsisLisaks esines ta kastaaride lauljanavahenumbrite esitaja ehk nn ''poseuse''’ina varietees La Rotonde, kus ta esitas peamiselt kaht šansooni: "Qui qu’a vu Çoco dans l’ Trocadéro?" ja "Co Co Ri Co". Arvatakse, et temata hüüdnimi Coco ongi pärit sellest ajast, sest publik (eriti Moulinsi jäägrirügemendi ohvitserid) hüüdsid teda laulude järgi nii. Tal oli armulugu ühe ohvitseriga.
Kui [[Natsi-Saksamaa]] okupeeris [[Prantsusmaa]], oli Chanel armusuhetes Saksa ohvitseri [[Hans Gunther von Dincklagega]]. Pärast Prantsusmaa vabastamist liitlasvägede poolt pidi Chanel põgenema [[Šveits]]i. Kümne aasta pärast naasis ta Prantsusmaale ning hoolimata kõrgest vanusest jätkas moelooja karjääri kuni oma surmani.
 
'''Esimeste poodide avamine'''
Coco Chanel suri 10. jaanuaril 1971 Pariisis Ritzi hotellis, kus ta oli elanud 30 aastat. Ta matusetseremoonia peeti Madeleine’i kirikus. Ta haud asub [[Šveits|Šveitsis]] [[Lausanne]]’is Bois-de-Vaux’ kalmistul.<ref>{{Netiviide|url=https://www.fodors.com/world/europe/switzerland/vaud/things-to-do/sights/reviews/cimetiere-du-bois-de-vaux-468532|pealkiri=Cimetière du Bois-de-Vaux|väljaanne=Fodor’s Travel Intelligence|vaadatud=10. märtsil 2021}}</ref>
 
Aastal [[1904]] tutvus ta [[Pariis]]i töösturi poja ja ohvitseri [[Etienne Balsan|Étienne Balsan]]<nowiki/>iga ([[1880]]–[[1953]]), kes viis ta seltskonda ning kellega ta elas aastatel [[1906]]–[[1910]] [[Royallieus]]’s koos. 1910. aastal avas ta balsani rahalisel toel Pariisis naistekübarate ateljee. [[1908]]. aastal tutvus Chanel Balsani sõbra, kõrgklassist pärit briti sõjaväelase [[Arthur Edward Capel]]<nowiki/>iga ([[1881]]–[[1919]]), jättis Balsani maha ja kolis Pariisi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hal Vaughan|pealkiri=Sleeping with the Enemy: Coco Chanel’s Secret War|aasta=2011|koht=New York|kirjastus=Knopf|lehekülg=7|isbn=9780307592637}}</ref> Capeli ja Chaneli kooselu kestis üheksa aastat.
== Moelooja ==
Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]]. Endiste ebamugavate [[korsett]]ide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks.
 
[[1913]]. aastal avas Chanel järgmise poe, seekord [[Deauville]]’is, ning hakkas seal müüma ka jakke, sviitreid ja meremehepluuse. [[1915]]. aastal järgnes poe avamine [[Biarritz]]<nowiki/>is ning äride õitseng. 1919. aastaks oli Chanel registreeritud moelooja (''couturière'') ja [[1921]]. aastal avas ametlikult moemaja Pariisis mainekal Camboni tänaval,<ref>{{Raamatuviide|autor=Alice Mackrell|pealkiri=Art and Fashion|aasta=2005|kirjastus=Sterling Publishing|lehekülg=133|isbn=9780713488739}}</ref> kus hakkas müüma riideid, kübaraid, aksessuaare ning hiljem ka ehteid ja parfüüme. 1921. aastal tuli ta välja oma firmaparfüümiga [[Chanel No. 5]]-ga.
Pärast suhet lahke ja varaka mehe – sõjaväeohvitseriga, Étienne Balsoniga ja hiljem Inglise vabrikandi, [[Arthur Cappel]]iga – avas ta oma esimese butiigi [[Deauville]] [[1913]]. aastal ja järgmise – [[Couture House]]’i – aastal [[1915]].
 
'''Maailmasõja algus'''
Aastal [[1921]] esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat [[parfüüm]]i [[Chanel No. 5]]. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Praegugi müüakse seda parfüümi üks pudel iga kolmekümne sekundi jooksul.
 
[[1935]]. aastaks töötas Chaneli ettevõtetes ligikaudu neli tuhat inimest.<ref>{{Netiviide|url=https://web.archive.org/web/20131030104112/http://www.vogue.com/voguepedia/Chanel|pealkiri=Brands: Chanel|väljaanne=Voguepedia|vaadatud=11. märtsil 2021}}</ref> Ta oli küll väga edukas, kuid edasist arengut tumestasid [[Hollywood]]<nowiki/>i staaridega lepingute vähenemine, muutuv mood ja uued moeloojad, nende hulgas [[Elsa Schiaparelli]]. Teise maailmasõja alguses, [[1939]]. aastal sulges ta oma poed ning enamik töötajaid jäid tööta. Tema eluloo autor Hal Vaughan on välja pakkunud, et ta kasutas sõja puhkemist ettekäändena vabaneda töötajatest, kes nõudsid paremaid töötingimusi ja õiglasemat palka.
==Isiklikku==
 
Chanelil oli palju armusuhteid, kuid ta jäi vallaliseks.
Pärast seda, kui [[Natsi-Saksamaa]] oli Prantsusmaa okupeerinud, kolis Chanel elama Ritzi hotelli, mis oli tuntud Saksa sõjaväeladviku elupaik. Chanelil tekkis armusuhe Saksa ohvitseri [[Hans Gunther von Dincklagega]]. Hiljem on leitud, et Chanel oli [[Antisemitism|antisemiitlike]] veendumustega ning tegutses okupatsiooni ajal riigi vastu spioneerimisega.
 
'''Elu lõpuaastad'''
 
Pärast Prantsusmaa vabastamist kolis Chanel [[Šveits]]i. [[1954]]. aastal naasis ta Prantsusmaale ning tuli välja uue kollektsiooniga. Kuigi kriitikud leidsid, et ta ei suuda millegi uuega üllatada, hakkasid naised ta loomingut aegamööda ühe enam kandma.
 
Coco Chanel jätkas tööd ka elu lõpuaastatel. Ta suri 87 aasta vanuses 10. jaanuaril 1971 Pariisis Ritzi hotellis, kus ta oli elanud 30 aastat<ref>{{Netiviide|autor=Philippe Viguié-Desplaces|url=https://www.lefigaro.fr/voyages/2016/06/03/30003-20160603ARTFIG00262-le-ritz-gloire-et-renaissance.php|pealkiri=Le Ritz: gloire et renaissance|väljaanne=Le Figaro|aeg=3. juunil 2006|vaadatud=11. märtsil 2021}}</ref>. Ta matusetseremoonia peeti Madeleine’i kirikus. Ta haud asub [[Šveits|Šveitsis]] [[Lausanne]]’is Bois-de-Vaux’ kalmistul.<ref>{{Netiviide|url=https://www.fodors.com/world/europe/switzerland/vaud/things-to-do/sights/reviews/cimetiere-du-bois-de-vaux-468532|pealkiri=Cimetière du Bois-de-Vaux|väljaanne=Fodor’s Travel Intelligence|vaadatud=10. märtsil 2021}}</ref>
 
== Moeloojana ==
Coco Chaneli teekond moe juurde algas kübarate valmistamisest. Tema elegantsed, lihtsa joonega ja lakoonilised kübarad pakkusid toona moes olnud rikkaliku kattega kübaratele alternatiivi ning võitsid kiiresti naiste südame.
 
Chanel laiendas oma tootevalikut riiete müügile toomisega pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]]. Endiste ebamugavate [[korsett]]ide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas ta kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Peale selle uuendas ta kangamoodi, hakates müüma mugavaid kootud kangast (tänapäeval [[Trikotaaž|trikotaažist]]) rõivaid. Luksusliku mulje loomiseks kombineeris ta seda pitsi ja siidist kantidega. Uuenduse põhjuseks oli ühelt poolt tööjaotuse muutumine pärast maailmasõda – naised vajasid mugavaid rõivaid –, kuid teisalt oli see ka sunnitud, sest sõjajärgsel ajal nappis kallimaid kangaid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jean Leymarie|pealkiri=Chanel|aasta=1987|koht=New York|kirjastus=Rizzoli International Publications|lehekülg=57}}</ref>
 
Chaneli moejoone keskmes oli nooruslikult uljas, sportlik ja end vabalt tundev enesekindel naine. Riiete loomiseks leidis ta palju inspiratsiooni ratsutamisest, purjetamisest, tennisest, golfist jm sportlikest tegevustest. Ta tõi moodi horisontaaltriipudega pluusid, alt laienevad püksid, kraeta ümara kaelusega pluusid ja nöörtallaga jalatsid (espadrillid), mida traditsiooniliselt olid kandnud vaid purjetajad ja kalurid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hal Vaughan|pealkiri=Sleeping with the Enemy: Coco Chanel’s Secret War|aasta=2011|koht=New York|kirjastus=Knopf|lehekülg=47, 79|isbn=9780307592637}}</ref>
[[Fail:CHANEL No5 parfum.jpg|pisi|278x278px|Chanel No. 5]]
1926. aastal tutvustas Chanel laiemale avalikkusele lühikest detailideta musta kleiti (nn väikest musta kleiti). Senini oli musta käsitatud leinavärvina, nüüd sai sellest moevärv. Esimest korda kandis väikest musta kleiti näitleja Suzanne Orlandi aastatel 1912–1913.<ref>{{Netiviide|url=https://collections.vam.ac.uk/item/O538478/ete-1901-fashion-design-paquin-jeanne/%C3%A9t%C3%A9-1901-fashion-design-paquin-jeanne/|pealkiri=Été 1901|väljaanne=Victoria and Albert Museum|aeg=30. juuni 2009|vaadatud=11. märtsil 2021}}</ref> Chanel kombineeris kleidimaterjali: päevased kleidid valmistas ta villast või [[Šenill|šenillist]] ning õhtukleidid [[Satiin|satiinist]], [[Krepp|krepist]] või [[Velvet|velvetist]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Janet Wallach|pealkiri=Chanel: Her Style and Her Life|aasta=1998|kirjastus=N. Talese|lehekülg=83|isbn=9780385488723}}</ref>
 
Parfüümiärisse sisenes Chanel [[1921]]. aastal, kui esitles oma hinnatuimat [[parfüüm]]i, 80 koostisosast koosnevat<ref>{{Netiviide|autor=Aurore Charlot|url=https://www.elle.fr/Mode/Dossiers-mode/Les-basiques-de-la-maison-Chanel-871206#La-petite-robe-noire-871217|pealkiri=Les basiques de la maison Chanel|väljaanne=Elle|aeg=9. juuni 2009|vaadatud=11. märtsil 2021}}</ref> Chanel No. 5. Chanel valis sellele nime oma õnnenumbri järgi ja disainis ka selle pakendi. See oli esimene parfüüm, mida hakati müüma kogu maailmas. Praegugi müüakse seda üks pudel kolmekümne sekundi tagant.
 
1924. alustas ta ehete disainimisega. Paljud algsetesse kollektsioonidesse kuulunud ehteid valmistatakse tänapäevalgi.
 
Peale rõivamoe uuendamise andis ta värskust välimusse. Tema lühikesi juukseid, saledat taljet ja sportlikku joont ehk poisilikku (nn ''garçonne''’ilikku) välimust hakati järgima nii Euroopas kui ka Ameerikas. Stiili arendamiseks laenas Chanel ideid meeste garderoobist: kasutas tviidi, modifitseeris pintsakuid, mansetinööpidega pluuse ja veste. Tema tuntuim komplekt on 1926. aastal esitletud nn Chaneli kostüüm<ref>{{Netiviide|url=https://www.designer-vintage.com/en/stories/chanel-suit|pealkiri=The Chanel suit|väljaanne=Designer Vintage|vaadatud=11. märtsil 2021}}</ref>: tavaliselt pehmest villast või mohäärtviidist valmistatud seelikust ja jakist koosnev, millel on põimikutega kanditud taskud ja kuldsed nööbid.
 
Chanel oli ka osav turundaja. Ta kandis alati enda disainitud rõivaid, eksponeeris neid sobivas seltskonnas ning saatis oma loomingut filmitähtedele, nagu [[Grace Kelly]], [[Lauren Bacall]], [[Ingrid Bergman]], [[Elizabeth Taylor]], [[Jacqueline Kennedy Onassis|Jackie Kennedy]] ja [[Marlene Dietrich]], kes riideid kandes tema loomingut omakorda reklaamisid. Ta ei suhtunud ka võltsingutesse taunivalt, vaid leidis, et mood peab jõudma tänavale.
 
==Muud==
[[Edmonde Charles-Roux]] kirjutas temast elulooraamatu ja režissöör [[Anne Fontaine]] lavastas teose põhjal filmi "[[Coco enne Chaneli]]", mis kandideeris mitmele rahvusvahelisele filmiauhinnale, teiste seas kuuele [[César]]ile, neljale Briti filmiauhinnale [[BAFTA]] ja [[Oscar]]ile parima kostüümi kategoorias (vaata [[2010. aasta Oscari auhinnad]]).
 
* Coco Chanelist on tehtud [[Broadway]] muusikal "Coco" (mängiti aastatel 1969–1970), mille muusika autor on [[André Previn]] ja sõnade autor [[Alan Jay Lerner]]. Selle peaosas särasid [[Katharine Hepburn]] (esimesed kaheksa kuud) ja [[Danielle Darrieux]].<ref>{{Netiviide|url=https://ovrtur.com/production/2899342/credits|pealkiri=Coco|väljaanne=Ovrtur|vaadatud=11. märtsil 2021}}</ref>
==Vaata ka==
* Prantsusmaa kirjanik [[Edmonde Charles-Roux]] on Coco Chanelist kirjutanud elulooraamatu "Chanel and Her World" (1981).<ref>{{Raamatuviide|autor=Edmonde Charles-Roux|pealkiri=Chanel and Her World|aasta=1981|koht=London|kirjastus=Weidenfeld and Nicolson|isbn=9780297780243}}</ref>
* film "[[Coco enne Chaneli]]"
[[Edmonde Charles-Roux]] kirjutas temast elulooraamatu ja* režissöörRežissöör [[Anne Fontaine]] lavastason Charles-Roux’ teose põhjal lavastanud prantsuskeelse filmi "[[Coco enne Chaneli]]" (pr k "Coco avant Chanel", mis2009), mille peaosas on [[Audrey Tautou]]. Film kandideeris mitmele rahvusvahelisele filmiauhinnale, teiste seas kuuele [[César]]ile, neljale Briti filmiauhinnale [[BAFTA]] ja [[Oscar]]ile parima kostüümi kategoorias (vaata [[2010. aasta Oscari auhinnad|2010. aasta Oscarite]]) jagamise tseremoonial.
 
==Viited==
58. rida ⟶ 80. rida:
{{commons|Chanel}}
{{vikitsitaat}}
*[http://www.chanel.com Coco Chaneli ametlik veebilehtkoduleht]. <small>(inglise keeles)</small>
*Mervi Lill (2009). [http://naistekas.delfi.ee/ilumood/tegija/article.php?id=21486191 "Coco Chanel: Sada aastat head maitset"]. Delfi Naistekas, 13. märts 2009.
 
{{JÄRJESTA:Chanel, Coco}}