Redaktsioon: 15. oktoober 2019, kell 13:55 redigeeri Teet Kalm (arutelu \| kaastöö) 191 muudatust Lingi muutmine Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. märts 2021, kell 12:44 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Fenoloogilised aastaajad''' on aastaaegade jaotamise viis elus- ja eluta looduses esinevate sesoonsete muutuste ehk [[fenofaas]]ide järgi. Fenofaaside alguskuupäevade järgi saab moodustada fenoloogilise kalendri, mis on lähedalt seotud ilmastiku muutustega, kuid siiski ei ole fenoloogilised aastaajad päris samad mis [[klimaatilised aastaajad]].<ref>{{Netiviide\|Autor=Rein Ahas\|URL=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_fenoloogiline_kalender1\|Pealkiri=Eesti fenoloogiline kalender\|Väljaanne=Eesti ~~Entsüklopeedia~~entsüklopeedia\|Aeg=2002\|Kasutatud=18.03.2019}}</ref> Inglise keeles nimetatakse neid ökoloogilisteks aastaaegadeks.<ref>{{Netiviide\|autor=Jüri Kamenik\|url=https://maaelu.postimees.ee/4039603/veel-kord-aastaaegade-maaratlemisest\|pealkiri=Veel kord ~~aastaaaegsde~~aastaaegade määratlemisest\|väljaanne=Maaelu\|aeg=09.03.2017\|vaadatud=15.10.2019}}</ref> == Aastaaegade loend == * [[~~eeltalv~~Eeltalv]] algab esimese lume tulekuga * [[talv]] saabub püsiva lumikatte tekkimisega, taimed on puhkeseisundis, loomade elutegevus aeglustub * [[kevadtalv]]: püsiv lumikate, selged ilmad, tedre- ja metsisemängu aeg, künnivarese saabumine, tihaste laulmine, metsloomad elavnevad * [[varakevad]]: lumi sulab, kasemahl jookseb, kask, sarapuu, sinilill õitsevad, talirukis ~~hakab~~hakkab kasvama * [[kevad]]: algab vahtra õitsemahakkamisega, sel ajal õitseb enamik taimeliike ja puid, saabuvad rändlinnud, poegivad loomad * [[~~Fenoloogiline~~fenoloogiline suvi\|suvi]]: algab õunapuude õitsemahakkamise, rukki loomise ja piiritaja saabumisega, lõpeb lehtede langemise ja esimeste öökülmadega * [[südasuvi]]: algab pärast jaanipäeva pärna õitsemise ajal, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle 15 °C, valmivad suviõunad ja karusmarjad, lõpeb ilmade halvenemise, päevade lühenemise ja pimedate ööde tulekuga * [[sügis]]: algab ilmade jahenemise ja öö pikenemisega. Sel ajal kogunevad ja lahkuvad rändlinnud, lehed värvuvad, koristatakse teravilju * [[hilissügis]]: algab lehtede varisemise janing hanede ~~ning~~ja luikede suurrändega, lõpeb talirukki kasv, koevad siig, lõhe ja meriforell, lõpeb esimese suure lume tulekuga == Erinevused Eestis == Kui seada kindlate fenofaaside kuupäevad kaardile, ilmnevad teatud seaduspärad looduse ~~arengutes~~arengus. Üldiselt liiguvad fenofaasid 3-6 päeva 100 km kohta, sõltudes muidugi ka keskmisest õhutemperatuurist. Faasid levivad lõunast põhja, kaldudes Läänemere temperatuuri või Pandivere kõrgustiku mõjul kirde või loode suunas. Kõrgustikel pidurdub fenoloogiline areng 1-3 päeva 100 meetri kohta, mida on eriti näha lume sulamise ajal. Fenoloogilise arengu kiiruse järgi eristub piirkonniti neli piirkonda: 1) Lõuna-Eesti, 2) Läänemere mõju all Lääne- ja Kesk-Eesti, 3) Lääne-Eesti saared, 4) Kirde-Eesti. Lisaks piirkondlikele erinevustele uuritakse fenoloogiliste sündmuste muutust aastate lõikes. Nii on selgunud, et looduse kevadine ja suvine areng on viimase poolsajandi jooksul 2-5 päeva varasemaks nihkunud, kiirenedes eriti viimastel aastatel. == Vaata ka == * [[aastaajad]] * [[klimaatilised aastaajad]]

Fenoloogilised aastaajad: erinevus redaktsioonide vahel