'''Raimo Pullat''' (sündinud [[3. aprill]]il [[1935]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] ajaloolane.
Alghariduse omandas Raimo Pullat Tallinnas Hans Kubu eragümnaasiumis (Imanta tn 6 asunud hoone on hävinud), Reaalkoolis, Kavastu ja Annikvere 7-klassilises koolis Virumaal ning keskhariduse Rakvere I Keskkoolis. [[1958]]. aastal lõpetas ta ajaloolasena [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]].
1961. aastal asus Pullat tööle ETVEesti Televisioonis "Aktuaalse Kaamerakaamera"{{lisa viide}} ja hiljem Soomesoomekeelsete saadete toimetajana{{lisa viide}}. Töö kõrvalt õppis profta professor Voldemar Vaga juures kolm aastat kunstiajalugu.{{lisa viide}}
Seejärel jätkas õpinguid ENSVEesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi aspirantuuris, 1964 kaitses ajalookandidaadi, 1972 ajaloodoktori kraadi uurimusega teemal "Eesti linnarahvastik 18. sajandi lõpust kuni 1940" ning sai [[1998]]. aastal [[Oulu Ülikool]]ist teemaga "Die Stadtbevölkerung Estlands im 18. Jahrhundert (Eesti linnarahvastik 18. sajandil)" filosoofiadoktori kraadi (''laudatur''). 1979. aastal valiti Pullat Tartu Ülikooli professoriks. Tallinna Ülikooliga on Raimo Pullat seotud alates aastast 1995. Aastatel 2000–2005 töötas ta [[Tallinna Pedagoogikaülikool|Tallinna Pedagoogikaülikoolis]]is linnakultuuri õppetooli juhataja ja professorina, alates 2005. aastast on ta Tallinna Ülikooli emeriitprofessor.
2001. aastal valiti Pullat Poola Teaduste ja Kunstide Akadeemia välisliikmeks ja 2005. aastal Johannes Paulus II nimnimelise Lublini Katoliikliku Ülikooli audoktoriks ning Läti Teaduste Akadeemia audoktoriks. 2008. aastal valiti Pullat Peterburi Peeter I nimnimelise Teaduste ja Kunstide Akadeemia kirjavahetajaliikmeks.
Suur osa Pullati teadustegevusest on seotud ENSV TA Ajaloo Instituudiga, kus ta töötas vanemteadurina, sektorijuhatajana, teadusdirektori ja direktorina. 1978-1985 oli Pullat TA presidendi Karl Rebase alluvuses loodus- ja ühiskonnateaduste teaduslike uurimistööde vabariikliku koordineerimisnõukogu aseesimees.
