Vikipeedia

Jean-Jacques Rousseau: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Echoecho (arutelu | kaastöö)
1341 muudatust
Resümee puudub
Echoecho (arutelu | kaastöö)
1341 muudatust
Resümee puudub
2. rida:
 
{{infokast persoon
| nimi = Jean-Jacques Rousseau
| pilt = Jean-Jacques Rousseau (painted portrait).jpg|pisi
| pildisuurus =
| pildiallkiri = Jean-Jacques Rousseau<br>(autor [[Maurice Quentin de La Tour]], 1753)
| sünninimi =
| sünniaeg = [[28. juuni]] [[1712]]
| sünnikoht = [[Genf]], [[Genfi kanton|Genfi Vabariik]]
| surmaaeg = [[2. juuli]] [[1778]]
| surmakoht = [[Ermenonville]], [[Prantsusmaa]]
| rahvus =
| alma mater =
| haridus =
| tegevusala = filosoofia, kirjandus
| töökoht =
| organisatsioon =
| tunnustus =
| abikaasa = Marie-Thérèse Le Vasseur (1768–1778)
| lapsed =
| sugulased =
| allkiri = Jean-Jacques Rousseau Signature.svg
| moodul =
}}
 
'''Jean-Jacques Rousseau''' [žan žak russ'oo] (ka: ''Jean Jacques Rousseau''; [[28. juuni]] [[1712]] [[Genf]], [[Genfi Vabariik]] – [[2. juuli]] [[1778]] [[Ermenonville]], [[Prantsusmaa]]) oli prantsuse [[filosoof]] ja kirjanik.
 
Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt [[Prantsuse revolutsioon]]i, samuti [[Ameerika revolutsioon]]i ning uusaegse [[Poliitiline filosoofia|poliitilise]], [[sotsioloogia|sotsioloogilise]] ja [[Pedagoogika|pedagoogilise]] mõtte arengut. Rousseaud on nimetatud ka romantismi isaks.<ref>{{Netiviide|Autor=Sarah Russ|URL=https://blogs.ubc.ca/a1lieblang/2016/11/04/jean-jacques-rousseau-the-father-of-romanticism/|Pealkiri=Jean-Jacques Rousseau: The Father of Romanticism|Väljaanne=Jason Lieblang Arts One|Aeg=4. november 2016|Kasutatud=24. novembril 2018}}</ref> ning ta on üks [[valgustusfilosoofia]] juhtfiguure.
 
== Elulugu ==
 
Jean-Jacques Rousseau sündis 28. juunil 1712 Genfis. Ta ema Suzanne Bernard suri sünnituse järel ning kellassepast isa Isaac Rosseau jäi teda kasvatama koos ta vanema õega.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Christopher Bertram|url=https://plato.stanford.edu/entries/rousseau/#Life|pealkiri=Jean Jacques Rousseau|väljaanne=Stanford Encyclopedia of Philosophy|aeg=26. mai 2017|vaadatud=9. märtsil 2021}}</ref> Pärast isa põgenemist linnast, et vältida arreteerimist, määrati Rousseau lähikonnas asuva Bossey linna pastori hoole alla, kus ta võttis vastu [[Katoliiklus|katoliku]] usu. 16-aastaselt lahkus ta kodulinnast ning temast sai rikka šveitslase Francoise-Louise de la Touri (Warensi parunessi) soosik, kelle toetusel ta omandas hariduse ja õppis muusikat. Järgnevalt elas ta lühikest aega [[Torino]]<nowiki/>s ja [[Lyon]]<nowiki/>is, kus proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ei leidnud oma teed.
Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni. Ema suri sünnitusel, isa hülgas lapse. 30-aastaselt kolis Rousseau Pariisi.
 
[[1742]]. aastal veetis Rousseau pikemalt aega [[Pariis]]<nowiki/>is, kus oli [[Veneetsia]] saadiku sekretär, kuid peagi tekkis tal tööandjaga konflikt. Temast sai väljatõugatu ja kriitik ning omamoodi vagabund, ta võõrandus kohalikust seltskonnast. Sel ajal kohtus ta entsüklopedisti ja [[valgustusajastu]] filosoofi [[Denis Diderot]]’ga.
Rousseau võttis vastu katoliku usu ning temast sai rikka šveitslanna soosik, kelle toetusel ta omandas hariduse ja õppis muusikat.
 
[[1745]]. aastal kohtas Rousseau Marie-Thérèse Le Vasseuri, kellest sai ta hilisem abikaasa. Rousseau andmetel sünnitas naine talle viis last, kellest nad loobusid pärast sündi.<ref name=":0" /> Seda, et Rousseau oma lapsed hüljanud oli, kasutati hiljem ta kritiseerimiseks.
Rousseau proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkis tal tööandjaga konflikt. Temast sai ühiskonnas heidik ja kriitik ning omamoodi vagabund, ta võõrandus Pariisi seltskonnast.
 
[[17421749]]. aastal võttis Rousseau [[Denis Diderot]]’Diderot’ soovitusel osa [[Dijon]]i akadeemia traktaadikonkursist teemal "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või allakäiku?". Ta pälvis esikoha traktaadiga "Diskursus teadusest ja kunstist" (pr k "Discours sur les sciences et les arts", 1751)<ref>{{Raamatuviide|autor=Jean-Jacques Rousseau|pealkiri=Arutlus teemal: Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele|aasta=1993|köide=Vikerkaar nr 1–2}}</ref>, milles väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku. Selles teoses tutvustas ta teemasid, mida arendas hiljem edasi.
 
Rousseau sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmetemitme valgustusliikumise tegelastegategelasega, eeskätt [[Adam Smith]]i, Diderot’ ja [[Voltaire]]’iga. Rousseaud süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguseprogressivastasuses. progressi vastasuses.
 
Aastatel [[1752]]–[[1753]] huvitus Rousseau muusikast ning lõi mitu muusikateost, nende hulgas ühe ooperi.
Pärast "Ühiskondliku lepingu" ilmumist [[1762]]. aastal hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka sünnilinnas Genfis.
 
[[1754]]. aastal taastas ta vahepeal kaotatud Genfi linnakodaniku staatuse, pöördudes [[Kalvinism|kalvinismi]]. [[1755]]. aastal osales ta taas Dijoni akadeemia esseekonkursil traktaadiga "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja põhjustest" (pr k "Discours sur l’origine et les fondements de l’inégalité parmi les hommes", 1754)<ref>{{Raamatuviide|autor=Jean-Jacques Rousseau|pealkiri=Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja põhjustest|aasta=2008|lehekülg=2075–2104 (nr 9), 2531–2560 (nr 11), 2743–2784 (nr 12)|trükk=|köide=Akadeemia}}</ref>. Kuigi ta seekord peapreemiat ei pälvinud, on see tekst esimesega võrreldes palju küpsem.
Rousseau iseloom, väärtushinnangud ja arusaamine elust olid valgustusaja mõtteviisiga vastuolus. Ta reisis palju, püüdis leida varjupaika [[Preisimaa]]l ja [[Inglismaa]]l. Inglismaal sai ta hästi läbi [[David Hume]]’iga, kuid elu lõpul kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu.
 
Järgnes Rousseau kõige viljakam loomeperiood. Ta lahkus Pariisist ning pühendus esmalt patrooni Louise d'Épinay (tuntud kui Mme d'Épinay) ja seejärel Charles II François Frédéric de Montmorency-Luxembourgi toetusel romaani "Julie ehk Uus Héloïse" (pr k "Julie, ou la nouvelle Héloïse", 1761) ning seejärel "Émile’i" (pr k "Émile, ou de l’éducation", 1762) ja "Ühiskondliku lepingu" (pr k "Du contrat social", 1762) kirjutamisele. "Julie" ilmumine võeti soojalt vastu, kuid "Émile" sattus Pariisis põlu alla ning pärast "Ühiskondliku lepingu" ilmumist hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka sünnilinnas Genfis. Rousseau iseloom, väärtushinnangud ja arusaamine elust olid valgustusaja mõtteviisiga vastuolus.
Rousseau suri Pariisi lähistel [[1778]]. aastal.
 
Ta reisis palju ning püüdis leida varjupaika [[Preisimaa]]l ja filosoof [[David Hume]]’i kutsel [[Inglismaa]]l. Veidi üle aasta Inglismaal viibides muutus Rousseau vaimselt üha ebastabiilsemaks ning hakkas kahtlustama, et Hume on korraldanud tema vastu vandenõu. Samal ajal töötas ta autobiograafilise teksti "Pihtimused" (pr k "Les Confessions", 1770, avaldatud 1782) kallal.
Aastal [[1794]], 16 aastat pärast surma viidi Rousseau [[põrm]] Pariisi [[Panthéon]]i.▼
 
[[1767]]. aastal naasis Rousseau Prantsusmaale ning keskendus elu lõpuaastatel tööle autobiograafiliste tekstidega, muuhulgas lõpetas "Pihtimused". Ta pühendus ka botaanikale ja muusikale ning oli kirjavahetuses ooperihelilooja [[Christoph Willibald Gluck|Christoph Willibard Gluck]]<nowiki/>iga.<ref name=":0" />
 
▲AastalRousseau suri Pariisi lähedal Ermenonville’is 2. juulil 1778. aastal. [[1794]]. aastal, 16 aastat pärast ta surma viidi Rousseauta [[põrm]] Pariisi [[Panthéon]]i.
 
== Looming ==
 
Jean-Jacques Rousseau sai kuulsaks teosega "Arutlus teemal: Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele". Vastupidi tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus. Temalt pärineb ka üleskutse "Tagasi loodusesse!".
 
Oma tähtsaimaks teoseks pidas Rousseau romaani "Émile", mis kirjeldas inimese terviklikku kasvatamist kodanikuks. Romantismieelse ja [[Romantism|romantistliku]] kirjanduse seisukohalt oli oluline ka tema [[Sentimentalism|sentimentaalne]] romaan "Julie ehk Uus Héloïse".
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Jean-Jacques_Rousseau"