Erinevus lehekülje "Halljänes" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 347 baiti ,  3 kuu eest
resümee puudub
(Halljänes)
{{toimeta|kuup=aprill 2006}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Halljänes
| levikukaardi_seletus =
}}
'''Halljänes''' (''Lepus europaeus;'' rahvapäraste nimetustega '''haavikuemand''', '''haavikuisand''', '''välejalg''', '''pikk-kõrv''', '''kikk-kõrv''', '''letu''', '''põllujänes<ref name="bio.edu.ee" />''') on [[jäneslased|jäneslaste]] sugukonda kuuluv [[imetaja]]. TaKoos [[Valgejänes|valgejänesega]] on halljänes üks kahest Eestis esinevast [[jänes]]eliigist (teine on [[valgejänes]]).
 
RahvapäraseidEestis nimetusi:elab haavikuemand,ligikaudu haavikuisand,40 välejalg,000 pikk-kõrv ja kikk-kõrv, ka letu ja põllujänesisendit<ref name="bio.edu.ee" />.
 
== ArengVälimus ==
Arvukus Eestis on ligikaudu 40 000 isendit<ref name="bio.edu.ee"/>.
Halljänese [[karvastik]] on suvel pruunikashall valge kõhualusega ja talvel helehall, saba pealmine osa on must. Halljänesel on valgejänesest pikemad kõrvad ja pikem saba. Täiskasvanud halljänesed on [[valgejänes]]test suuremad.
 
== Erinevus valgejänesest ==
Täiskasvanud halljänesed on [[valgejänes]]test suuremad. Halljänese [[karvastik]] on pealt pruunikashall, kõhupool on aga valge. Tema talvekarvkate on helehall. Halljänesel on ka valgejänesest pikemad kõrvad ja pikem pealtpoolt must saba.
 
== Toitumine ==
Halljänes on taimtoiduline. TemaTa toidubaasi moodustavadtoitub peamiselt [[kõrrelised|kõrrelistest]] ja [[liblikõielised|liblikõielistest]] taimed.taimedest, Talveltalvel sööb ta ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Nagu paljud teised jänesed, söövad ka halljänesed tavaliselt (90–95% juhtudest) ära oma ühe korra [[soolestik]]u läbinud toidusttoidu – seda nähtust nimetatakse [[autokoprofaagia]]ks ehk refektsiooniks. See võimaldab halljänesel toidustkätte omastadasaada enamiku [[toitained|toitainetesse]] talletunud energiast{{lisa viide}}.
 
== Sigimine ==
Halljänesed saavad suguküpseks aastaselt ja siis algab ka sigimine., Nadmis sigivadtoimub 2–3 korda aastas{{lisa viide}}. TavaliseltEestis on nendekeskmine esimenepesakonna pesakondsuurus väiksem3 kui järgnevadpoega{{lisa viide}}., Eestistavaliselt on keskmiseksnende pesakonnaesimene suurusekspesakond 3väiksem kui poegajärgnevad{{lisa viide}}. [[Tiinus]] kestab neil 40–44 päeva{{lisa viide}}. Halljänes on võimeline uuesti tiinestuma veel enne eelmise tiinuse lõppu uuesti tiinestuma ([[superfetatsioon]])<ref name="Natur.de"/>.
 
Halljänese pojad on sündides karvadega kaetud ningkarvadega ja kohe pärast sündi on nad nägijadnägemisvõimelised. Poegade imetamine kestab umbes 1ühe kuu, pärast seda saavad pojad iseseisvateks{{lisa viide}}.
== Areng ==
Eluiga on keskmiselt 6 aastat, rekordiliseltrekord kunivõib olla ligi 13 aastat{{lisa viide}}.
Halljänese pojad on sündides karvadega kaetud ning kohe pärast sündi on nad nägijad. Poegade imetamine kestab umbes 1 kuu, pärast seda saavad pojad iseseisvateks{{lisa viide}}.
Eluiga on keskmiselt 6 aastat, rekordiliselt kuni 13 aastat{{lisa viide}}.
 
== Muu ==
Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. Halljänes on tavaline jahiloom, kuid tal on ka looduses palju vaenlasi. Teda ohustavad enamusenamik suurkiskjadsuurkiskjaid ja suuremad röövlinnud., Poegadelepoegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Ta on valgejänesest suurem jaHalljänes eelistab avamaastikku. Halljänes ei ole Eestis kaitse all. Ta on aktiivne hämaras ja öösiti. Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall.
 
Halljänes ei ole Eestis kaitse all.
Nende põhitoiduks on rohi, erinevad kõrrelised ja juured. Kolm-neli pesakonda aastas, ühes pesakonnas sünnib 2-4 poega. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, rekordiliselt kuni 13 aastat.
 
== Viited ==
399

muudatust