Astaat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Astaat''' on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 85.
Kõik ta [[isotoop|isotoobid]] on [[radioaktiivne isotoop|radioaktiivsed]].
Stabiilseim neist on isotoop [[massiarv]]uga 210, mille [[poolestusaeg]] on 8 [[tund]]i, kuid seda looduses ei esine. Looduses esineb väikeses koguses astaadi isotoope massiarvudega 215, 216, 218 ja 219. Stabiilseim neist on isotoop massiarvuga 219, mille poolestusaeg on 56 [[sekund]]it.
[[Maakoor]]es on hinnanguliselt alla 30 g astaati. Astaat on üks haruldasematest elementidest Maakoores, esinedes ainult temast suurema tuumalaenguga elementide [[radioaktiivne lagunemine| radioaktiivse lagunemise]] produktina. [[1940]]. aastal saadi astaati esmakordselt sünteetilisel teel pommitades [[vismut]]it [[alfaosake]]stega. Avastajad: Dale R. Corson, Kenneth Ross MacKenzie ja [[Emilio Segrè|Emilio G. Segrè]]. Kolm aastat hiljem leiti seda ka loodusest.
Nimetus tuleb [[vanakreeka keel]]est, sõnast astatos (ἄστατος), mis tähendab "ebastabiilne", "ebapüsiv".
| |||