Ajaleht KesKus on ainus erakapitalil põhinev kultuuriväljaanne Eestis. Aastaid levitati ajalehte tasuta ja selle tiraaž kõikus 40 000 ja 60 000 vahel. 2003. aasta alguses muutus ajaleht osaliselt tasuliseks ning muutis oluliselt ka oma väljanägemist ja profiili. KesKusi tiraaž on 15 000 eksemplari, millest 70% jagatakse endiselt tasuta Eesti kultuuriasutustes. Ülejäänu on müügil lehepunktides.{{lisa viide}}
Kuni 2000. aasta oktoobrini oli ajalehe KesKus omanikuksomanik AS Dotcom, mis müüs lehe tegevuse ja kaubamärgi internetiportaali Aktivist.ee hallanud AS Linnaportaalile. Viimase omanikeksomanikud olid Soome IT-firma Suomen Infopiste OY (51%) ja AS [[XXL.EE]] (49%).<ref>[http://www.epl.ee/news/majandus/ap-xxlee-ostis-ajalehe-keskus.d?id=50847643 "XXL.EE ostis ajalehe KesKus"] Eesti Päevaleht, 27. oktoober 2000.</ref> 2003. aasta kevadel ostis Keskus'iKeskusi kaubamärgi OÜ Väljaanded, mille osanikud olid seotud lehe toimetusega.<ref>[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/ajalehe-keskus-ostis-ara-eestlastest-sopruskond.d?id=5685436 "Ajalehe Keskus ostis ära eestlastest sõpruskond"] Delfi, 14. mai 2003.</ref> Aastatel 2003–2005 tegi KesKus ETV-s telemagasini "Tegelikkuse KesKus", mille autoriksautor ja saatejuhikssaatejuht oli peatoimetaja Raid. Lehel on olnud korduvalt ka oma saated [[Kuku raadio]]s. 2005. aastal omandas kolmandiku ajalehest KesKus reklaamifirma Zavod omanik ja tegevjuht [[Marek Reinaas]].<ref>[http://www.postimees.ee/071105/online_uudised/182365.php "Reklaamiärimees ostis osa ajalehest KesKus"] Postimees, 7. november 2005.</ref> Ajalehte Kultuuri KesKus annab välja OÜ Originaalne Keskus. 2015. aasta veebruaris tähistas KesKus 20. sünnipäevaaastapäeva, kus suurelisaks hulga kultuuriinimestega kooskultuuriinimestele tervitasid väljaannet ka mitmed poliitikud, nagunäiteks kultuuriminister [[Urve Tiidus]], Riigikogu spiiker [[Eiki Nestor]], [[Juhan Parts]], justiitsminister [[Andres Anvelt]], Vabaerakonna juht [[Andres Herkel]] jpt.
