Vikipeedia

Hinduism: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
11. rida:
Hinduismi järgijate arv kasvab kiiresti. 2010. aastal hinnati hinduistide arvu kogu maailmas umbes 950 miljonile, mis oli umbes 14% maailma rahvastikust.<ref>[http://www.religioustolerance.org/hinduism5.htm]</ref> Seda peetakse järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas.<ref>[http://www.religioustolerance.org/hinduism.htm/ Religions of the world.]</ref> Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on [[Nepal]]is, [[Bangladesh]]is, [[Indoneesia]]s, [[Malaisia]]s, [[Tai]]s, [[Sri Lanka]]l, [[Pakistan]]is jm. Briti ülemvõim Indias soodustas hinduismi levikut [[Euroopa]]sse ja [[Põhja-Ameerika]]sse. [[Migratsioon]]i tõttu on hinduistlikke [[tempel|templeid]] rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub [[Kesk-Aasia]]st kuni [[Indoneesia]] ja [[Filipiinid]]eni. Maailma suurim hinduistlik tempel, [[Angkor Wat]], asus muistse [[Khmeri impeerium]]i pealinnas Angkoris, tänapäevase [[Kambodža]] alal.
 
Sajandite jooksul kujunes hinduismis kõrgelt arenenud filosoofia, mida esindavad klassikalised kuus koolkonda ehk [[daršana]]t, samuti kirjandus, mille väljapaistvaimateksväljapaistvaimad teosteksteosed on eeposed «[[Mahābhārata]]» ja «[[Rāmājana]]».
 
Hinduismi peamiseks sihiks on vabanemine ehk [[mokša]] ja selleni jõudmisel on põhikontseptsiooniks individuaalse surematu [[hing]]e [[aatman]]i ühinemine jumaliku absoluudi [[brahman]]iga. Selleni püütakse jõuda mitmesuguste vaimsete harjutuste abil, millest tuntumad on [[pühendumine]] ja [[jooga]].
 
Hinduism on väga salliv: peamine nõue on (vähemalt formaalseltyformaalselt) tunnistada [[veedad]]e autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: [[višnuism]], [[šivaism]], [[šaktism]] ja [[smartism]] ning kuus koolkonda: [[nyaya]], [[vaisheshika]], [[sāmkhya]], [[jooga]], [[Mimaansa|mimansa]] ja [[vedaanta]]. Kõigil neil on omakorda palju järglas-koolkondi ja/või traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi.
 
Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, kuid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla [[traditsioon]]iline, [[religioon|religioosne]], [[maagia|maagiline]], [[filosoofia|filosoofiline]] jne.
50. rida:
=== Kolmas faas: hinduism ===
 
Hinduismi uus tõus algas Guptade valitsemisajal 4.–6. saj. Järgmistel sajanditel kujunes hinduism põhijoontes niisuguseks, nagu me seda tänapäeval tunneme. Kõige olulisemateks pühadeks raamatuteks said [[puraanad]] ja eeposed, [[jumal]]atest tõusid esile [[Šiva]] ja [[Višnu]] ning mõjukaks sai ''[[bhakti]]'' suund. Kui pärast muslimite vallutusi 8.–13. saj kadus [[budism]] Indiast täielikult, jäi hinduism põhiliseks omamaiseks religiooniks. Kuigi muslimid püüdsid pidevalt ka “paganlikku” hinduismi välja juurida, ei õnnestunud see neil ning Briti kolonisatsiooni all (mis sai alguse 17. sajsajandi lõpu vallutustest) tugevnes hinduism taas. ÜheksÜks soodustavaksseda tegurikssoodustavaid tegureid oli asjaolu, et Briti võimud tegid koostööd hinduismi järgivate maharaadžadegamaharadžadega.<ref name="iml" />
 
Brahmanismi-järgset hinduismi on raske nimetada ühtseks religiooniks, sest see hõlmab väga erinevaid suundi ja koolkondi. Kõikide nende põhilisteks ühistunnusteks on veedade (formaalne) austamine ning [[karma|teo]] (sanskriti keeles ''karma'') ja teovilja (sanskriti keeles ''karmaphala'') seaduse ning [[ümbersünd|ümbersünni]] õpetuste tunnistamine. Veedade pühadus on samas üsna nominaalne ja tänapäeva hinduism veedasid eriti ei aktsepteeri. Samuti tõlgendavad hinduismi eri suunad veedasid üsna erinevalt nii nagu ka teo ja teovilja ning ümbersünni mõisteid.<ref name="iml" />
62. rida:
=== Śruti ===
 
[[Pilt:Rigveda MS2097.jpg|pisi|Varasest 19. sajandistsajandi jubaalgul paberile kirjutatud Rigveda tekstikatkend, mis asub Newberry Raamatukogusraamatukogus Chicagos]]
* Hinduismi varaseimad pühakirjad on [[veedad]]:
# Rigveeda
126. rida:
===Šaktism===
 
Šakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose (''tamas'e'') eest. Kasutatakse palju mantraid (loitse). Šaktismil palju on erinevaid sekte ja filosoofiaid.
 
[[Brahman]]it peetakse maailmavaimuks, maailmakõiksuseks. [[Aatman]]on indiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Šaktismi eesmärk on jõuda arusaamisele, et aatman on braahmaniga üks ja seesama ning ümbersündide kaudu lõpuks ühte sulada.
132. rida:
[[Karma]] seaduse järgi määrab inimese eelmise elu tegude summa selle, kellena ta järgmises elus sünnib. Karma seadus välistab andestuse.
 
[[Sansaara]] -– inimese hinge [[taassünd]] uutesse eludesse toimub vastavalt karma seadusele: vooruslikum elu viib paremasse sündi, halvem elu viib halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Siit tuleneb siinpoolse elu isiklik fatalism – vaesust ja õnnetust peetakse karma seaduse täitumiseks – eelmises elus halvasti elatu tulemuseks. Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni.
 
Tähtsamad vabanemise teed:
156. rida:
==Kultus==
[[Pilt:Ramakrishna.jpg|pisi|India guru [[Ramakrishna]] aastal 1885]]
Hinduistlik jumalateenistus väga individuaalne, seda viiakse läbi kas kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse [[Kastisüsteem|kasti]] inimene kuulub või kus ta elab. Palveldakse kodudes, [[tempel|templites]] ja [[guru]]de – vaimsete õpetajate juures. Templiteenistust, mille oluliseks osaks on ohverdamine, [[protsessioon]]id ja mantrate (loitsude) laulmine, viivad läbi [[Braahman|brāhmanid]]. [[Ortodoksia|Ortodoksse]] hinduisti kohuseks on vähemalt kord elus minna palverännakule [[Ganges]]e äärde, Varanasi. Populaarsed on kõiksugused rahvapeod ja festivalid, kuhu võib koguneda nii palju rahvast, et sadu inimesi tambitakse surnuks. Kodus peetakse perekondlike pidustustena üleminekuriitusi, st pereliikme siirdumist järgmisse eluetappi. Uskliku püha kohus on rakendada elus [[ahmisa]]t ehk vägivallatuse ideed, sellega seoses on populaarne [[taimetoitlus]] ja loomade austamine. Eriti püha on lehm, [[Nandi]], kui elu andev ema. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel on seinamaalid erinevatest jumalustest. Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista ainult mõistes hinduismi, millest on tihedalt läbi põimunud ka muusika. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on [[sitar]] ja [[tabla]].
 
Inimese elus on neli etappi:
166. rida:
 
==Hinduistliku ühiskonna eripära==
[[Pilt:Beggar India.jpg|pisi|Puutumatute kast Indias Jaipuris aastal 2007. aastal]]
Kastid (sanskriti keeles ''varna'' - 'värv' (märk otsa ees)) on suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. Kastid ei vasta traditsioonilistele seisustele euroopalikus mõttes. Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.–16. sajandil Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega ''casta'', mis tähendab seisust.
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism"