Vello Väärtnõu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
1970. aastatel astus ta [[Eesti NSV Kunstnike Liit|Eesti NSV Kunstnike Liidu]] noortekoondisse. Samal ajal hakkas ta Eestis [[budism]]i propageerima.{{lisa viide}} [[Karjala ANSV|Karjalas]] piiriületamise katse eest pandi Väärtnõu koos [[Tarmo Urb]]iga vangi, kust vabanes 1982. aastal.<ref name=Veltsa>[https://parnu.postimees.ee/138077/veltsa-kulla-kerkib-tukike-tiibetit Veltsa külla kerkib tükike Tiibetit]. [[Pärnu Postimees]], 03.07.2009</ref> 1982. aastal asutas ta Eestimaa Budistliku Vennaskonna, mille liikmes- ja lähiringkond sai tuntuks [[Taola]] nime all.<ref>[https://tartu.postimees.ee/89226/tu-raamatukogus-tutvustatakse-eesti-budismitraditsiooni TÜ raamatukogus tutvustatakse eesti budismitraditsiooni]. [[Tartu Postimees]], 03.03.2009</ref> 1986. aastal ostis Väärtnõu [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Veltsa]]s talukoha eesmärgiga rajada sinna Njingma budistlik [[klooster]].<ref name=Veltsa />
 
Vello Väärtnõu on [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) loomise idee autor. Ta oli üks 14-st inimesest, kes allkirjastas 21. jaanuaril 1988 "[[Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomiseks|Ettepaneku Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomiseks]]" ja partei programmi. 30. jaanuaril 1980 avalikustati need tema ettevõtmisel korraldatud pressikonverentsil välisajakirjanikele Moskvas[[Moskva]]s.<ref name="Pärnaste">[https://www.vooremaa.ee/eve-parnaste-ersp-ei-teinud-kompromisse/ Eve Pärnaste: ERSP ei teinud kompromisse]. [[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]], 28.08.2008</ref> Sama aasta veebruaris saadeti ta [[dissident]]luse eest [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]] välja ja asus elama [[Rootsi]],<ref>[https://tarbija24.postimees.ee/1639653/koongas-elab-elektrita-uheksa-talu Koongas elab elektrita üheksa talu]. [[Postimees]], 13.03.2017</ref><ref name="2018_01_REL">[https://sverigeesterna.se/wp-content/uploads/2018/01/Struggling-for-Freedom-in-Exile_final.pdf LK 51, Dissident Vello Väärtnõu from Estonia giving a speech in Stockholm (Feb 24, 1988), Photo: Trummer]</ref><ref name="1988_02_13_FOTIS_STOKK">FOTIS: 13.02.1988, NSV Liidust väljasaadetud Eke-Pärt Nõmme ja Vello Väärtnõu vastuvõtmine [http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=384366& ERA.4996.1.74.'''39'''], [http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=384367& ERA.4996.1.74.'''40'''], [http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=384368& ERA.4996.1.74.'''41''']</ref> kus töötas [[arvutigraafika|arvutigraafikuna]] ja tegi [[kunstinäitus]]i. [[Eksiil]]is veedetud ajast viibis ta mitu aastat ka [[Himaalaja]]s, kus töötas kaameramehena, külastas koos Lääne teadlastega kloostreid ja õpetlasi ning rajas [[stuupa]]sid. Alates 2006. aastast on ta koostanud tasuta kasutamiseks mõeldud budismi veebientsüklopeediat.<ref name=Veltsa />
 
[[2007]]. aastal naasis Rootsi kodakondsusega Väärtnõu Eestisse ja hakkas Veltsa talukohta korrastama.<ref name=Veltsa /> Ühtlasi asus ta organiseerima Tallinna Ülikoolis toimuvat konverentsi "Budism ja Põhjala".<ref name=Veltsa /><ref name="oXkhu" />
14. rida:
Hiljem samal aastal leidis politsei Väärtnõu maja läbi otsides end voodi alla peitnud isiku, keda ei suudetud aga kohe tuvastada ja peagi vabastati. Hiljem selgus, et tegu oli rahvusvaheliselt tagaotsitava kurjategija Ivar Närepiga, kes oli Eestis 2007. aasta Pärnus peksmise eest süüdi mõistetud. Väärtnõu ise olevat sel ajal [[Hiina]]s viibinud.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/498487/rusikakangelane-ivar-narep-jai-korraks-austraalias-vahele Rusikakangelane Ivar Närep jäi korraks Austraalias vahele]. [[Õhtuleht]], 05.11.2012</ref>
 
Aastal 2010. aastal alustas ta Hiina Budistliku EntsyklopeediaEntsüklopeedia{{lisa viide}} projektiga. Sellest on saanud yksüks suurimaidsuuremaid Budistlikebudistlikke Entsyklopeediaidveebientsüklopeediaid{{lisa webisviide}}. See Sisaldades sisaldab terminoloogilisi sönastikke- Sanskrit.[[sanskriti Pali.keel|sanskriti]], [[paali keel|paali]], Tiibeti[[tiibeti keel]]es. Kokku sisaldab entsyklopeediasee entsüklopeedia yleüle 75 000 artikli ja raamatu budismi alal{{lisa viide}}.
 
==Viited==