Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel

P
(keeletoim.)
== Järelmid ==
 
Mecklenburg-Strelitzi dünastia kustus vahetult enne monarhia kaotamist [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõjaga]] seotud arengute käigus. Sel ajal olid elus vaid kaks tunnustatud meessoost Strelitzi dünastia liiget, noor suurhertsog [[Adolf Friedrich VI (Mecklenburg)|Adolf Friedrich VI]] ja tema nõbu [[Carl Michael zu Mecklenburg|Carl Michael]], kes oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] teenistuses, olles suurvürstinna [[Jekaterina Mihhailovna Romanova|Jekaterina Mihhailovna]] poeg. Aastal 1914, enne sõda Saksamaa ja Venemaa vahel, loobus hertsog Carl Michael oma Mecklenburgi kodakondsusest. 23. veebruaril 1918 tegi suurhertsog Adolf Friedrich VI enesetapu, jättes oma nõo Carl Michael Strelitzi troonipärijaks. Olles Venemaal, ei võtnud Carl Michael siiski trooni üle, ja aastal 1918 kirjutas ta Mecklenburg-Schwerini suurhertsogile [[Friedrich Franz IV (Mecklenburg)|Friedrich Franz IV]]-le, kes tegutses Strelitzis regendina, märkides, et soovib loobuda õigustest pärida Strelitzit. Kiri jõudis Friedrich Franzini aga alles aastal 1919, pärast Saksa monarhiate lõppu, nii et pärimisküsimust ei suudetudki lahendada.
 
== Võimukandjad ==