Laatre mõis (Ruhja): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
Fail 1960.Laatre_mõisa_aed_ja_munakivi_tee_läbi_mõisa_pargi_Karpa_poole.jpg on eemaldatud, sest kasutaja JuTa kustutas selle Commonsist. Põhjus: No OTRS permission for 30 days.
25. rida:
{{Tsitaat|1917. aastal selles paigas relvastatud kokkupõrkeid ei olnud. Võim võeti üle Penujas. Mõisakülas suleti lühikeseks ajaks linavabrik. Võeti üle ka Laatre mõis.}}
 
 
[[Fail:1960.Laatre mõisa aed ja munakivi tee läbi mõisa pargi Karpa poole.jpg|pisi|Laatre mõisa tallihoone põhjapoolne ots ja munakivi tee läbi mõisa pargi Karpa poole. Foto umbes 1950. aastast]]
==Mõisa suurus==
[[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 6 ja 3/8 [[adramaa]]d, sellele allus koos [[Veelikse mõis]]aga 443 mees- ning 458 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 243.</ref> Aastal 1641 oli mõisa suurus 5 ja 3/4 adramaad, aastal 1688 aga üheksa adramaad. Aastal 1734 oli adramaid 4 ja 7/8, aastal 1757 aga 9 ja 7/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus neliteist adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.</ref> Aastal 1832 oli mõisal adramaid kümme, aastal 1881 aga 6 ja 71/80, lisaks allus mõisale 15 ja 30/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 191.</ref>