Kehra mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Mõis rajati 1620. aastal [[Hans Kriedt|Hans]] [[Kriedt]]<nowiki/>i poolt<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Alo Särg|pealkiri=Harjumaa mõisad ja mõisnikud|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Argo|lehekülg=48-49}}</ref>. Mõis asutati [[Jägala jõgi|Jägala jõe]] äärde varasema veskikoha asemele<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Valdo Praust|pealkiri=Harjumaa mõisad|aasta=2005|koht=Tallinn|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=71}}</ref>. Esimeseks omanikuks oli [[Heinrich Bade]] <ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=http://www.mois.ee/harju/kehra.shtml|pealkiri=Kehra mõis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=22.01.2020}}</ref>. Juba 1637. aastal sai mõisa omanikuks [[Johan De la Gardie]] <ref name=":0" />. Edasi polnudvahetusid Kehra mõisalmõisa just omanike osas õnne ning need vaheldusidomanikud üsna sagedasti., Ükskiükski omanik üle kahekümne aasta vastu ei pidanud. 140 aasta jooksul olid Kehra mõisa omanike hulgas [[Torstensson|Torstenssoni]], [[Elvering|Elveringi]], [[Nasackin|Nasackini]] ja [[Teucher|Teucheri]] perekonnad<ref name=":0" />. 1760. aastal sai mõisa omanikuks [[Gertrude Magdalena von Brevern]], kes püsis Kehras 60 aastat <ref name=":0" />. 1820. aastal müüdi mõis edasi Friedrich August von [[Maydell]]<nowiki/>ile<ref name=":0" />. Tema püstitas mõisa varaklassitsistliku puidust peahoone <ref name=":1" />. 1855. aastal läks mõis edasi leitnant [[Alexander von Essen]]<nowiki/>i valdusessevaldusse ning peatselt ka hilisema Eestimaa kuberneri [[Wilhelm von Ulrich|Wilhelm von Ullrich]]<nowiki/>i kätte, kelle tütar [[Ulrich|Meta von Ullrich]] sajandi lõpus mõisa Eestimaa Põllumajandus Seltsile rendile andis<ref name=":0" />. 1914. aastal ostis Eestimaa Põllumajandus Selts Kehra mõisa omale <ref name=":0" />. 1920.-1930–1930. aastatel toimis mõis riigimõisana<ref name=":1" />. Kuna mõisa viimaseks omanikuks oli selts, siis oli Kehra mõis üks viimaseid, mille maad asundustaludeks tükeldati<ref name=":2" />. Teise maailmasõja järel oli mõisas polikliinik ja haigla<ref name=":2" />. Tänapäeval on mõis eravalduses<ref name=":1" />.

Mõis on varaklassitsistlikus stiilis, puidust<ref name=":1" />. Peahoone on säilinud 20. sajandil tehtud ümberehitustega<ref name=":2" />. Peahoone on kõrge poolkelpkatusega. EsifassadilEsifassaadil paikneb keskse kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, mida kaunistab [[segmentkaar]]ne aken. Nurki kaunistavad puidust kvadeerimidatsioonidkvadeerimitatsioonid.<ref name=":1" /> Varem asus tagafassadiltagafassaadil lahtine avar rõdu ning selle all klaasitud puitveranda<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/A223/Kehra.pdf|pealkiri=Kehra mõis-rüütlimõis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=22.01.2020}}</ref>. See on aga hiljem kinniseks ehitatud. Hoone vasakusse otsa on lisatud klaasveranda<ref name=":0" />. Kehra mõis oli ümbruskonna üks väiksemaid, seda on nimetatud ka ühe küla mõisaks, sest mõisale kuulus ainult Kehra küla ning üksiktalud<ref name=":7" />. 1913. aasta Adolf Richteri aadressraamatu kohaselt oli Kehra mõisal kokku 1504,3 ha mõisamaad, millele lisandusid 17 mõisast eraldatud talu maad 685 ha ulatuses<ref name=":7" />. 1938. aastal oli mõisale alles jäänud 312,74 ha maad<ref name=":7" />.

Mõisal on olnud palju kõrvalhooneid, mis paljud on tänapäeval hävinud või ümber ehitatud<ref name=":2" />.Esialgne mõisa kompleks koosnes arvatavasti peahoonest, kolmest aidast ning tõllakuurist, nii on väitnud Dryander inkvisitsioonikirjelduses 1692. aastal<ref name=":7" />. Mõisa kompleks kasvas aastatega väga suureks. Sinna kuulusid1926kuulusid 1926. aastal koostatud Kehra mõisa riigi pidamisele üleandmise aktile järgnevad hooned: Vesiveski elumajselumaja, veskihoone, saeveski, telliskivitehas, härrastemaja koos kuuri, keldri ja põrsalaudaga, valitseja maja, hobusetall koos masina- ja heinakuuriga, karjalaut, kuivatiskuivati-ait ja kelder, masinarehi koos katlamajaga, koolimaja koos lauda, keldri ja kuuriga<ref name=":7" />. Lisaks olid veel mitmed tööliste majad, meierei maja, kupja maja, politsei maja, öövahi korter, metsavahi korter, pood koos kõrvalhoonetega ning mitmed saunahooned ning puuviljaaed<ref name=":7" />. Üks suursugusemaid mõisa kõrvalhooneid oli 1876. aastal ehitatud viiekorruselise torniga [[Historitsism|historisistlikhistoritsistlik]] viljakuivati<ref name=":1" />. Torni viiendal korrusel asus veepaak, mille veest pidi jaguma kogu mõisa majapidamise ja rohkearvulise karja jaoks<ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Ants Miidla|pealkiri=Kehra lood|aasta=2014|koht=Kehra|kirjastus=MTÜ Kehra Raudteejaam|lehekülg=53, 63, 95, 158-178}}</ref>. Alates 1936. aastast koondus viljakuivatisse kogu senine [[Anija vald|Anija valla]] seltsielu<ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=https://www.anijavallakultuur.ee/kehra-rahvamaja/|pealkiri=Kehra rahvamaja ajalugu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=23.01.2020}}</ref>. 1950. aastate algul tehti ruumides remont, fuajeesse tehti eraldi kinoruum<ref name=":4" />. 13. detsemberdetsembril 1957. süttis hoone kinoseansi ajal põlema ning põles maha, alles jäid vaid kivimüürid<ref name=":4" />. 1960. aastaks oli maja taastatud suurte muutustega kultuurimajana. Hoone püstitati algsest palju madalamana ning ilma tornita. Hoones tegutseb [[Kehra rahvamaja]] tänapäevani<ref name=":2" />.

Mõisa pargist pole tänapäeval suurt midagi järgi. OmalajalOmal ajal oli park suur ning baseerus [[Jägala jõgi|Jägala jõele]]. Vahetult peahoone ees paiknes ringväljak ringteega. Avar, laugja reljeefiga väljak asus ka peahoone taga kuni jõeni. Mõlemad väljakud olid piiratud vabakujuliselt paigutatud puude ja põõsastega. Puu liikidest esines enim [[Harilik tamm|tamm]]<nowiki/>i, [[Harilik kuusk|kuusk]]<nowiki/>i ja saari<ref name=":3" />. Lisaks leidus seal ka lehiseid, seedrimände, elupuid ning rikkalikult ehispõõsaid<ref name=":3" />. Pargi teise poole moodustas üle jõe asuv looduslik kuusik, mis oli kujundatud parkmetsaks<ref name=":3" />. Tänapäeval asuvad seal elumajad.

1844. aastal ehitati mõisale saun. Seal asus suur veepada, kus soojendati vett, lava ja pesuruum. Esialgselt oli saun kivihoone. 2005. aastal hakati maja renoveerima. Praeguseks on sauna vundamendi kohale ehitatud kaasagnekaasaegne puidust elumaja<ref name=":5">{{Netiviide|autor=|url=http://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=560209399|pealkiri=Pärandkultuuri objekt: Kehra mõisa saun|väljaanne=|aeg=|vaadatud=23.01.2020}}</ref>. Sauna kõrval asus tööliste maja, mis 1980. aastatel maha põles<ref name=":5" />.

Kaasajal on säilinud veel 1876. aastal püstitatud ait, selleaegne sepikoda ning 1914. aastal valminud laut -– tänapäeval on kasutusel õmblusvabrikuna. Hobusetalli läänepoolne kivist tiib on ümberehitatud Kehra linna katlamajaks, idapoolne püstpalkidest tiib lagunes ning lammutati 1970. aastate lõpus<ref name=":7" />. 1892. aastal ehitati mõisa rehehoone vana rehehoone kohale. See püsis 2011. aastani kuid siis see lammutati<ref name=":7" />. Mõisale kuulus ka mõisavalitseja maja, seda kasutati hiljem ka [[Sovhoos|sovhoosisovhoos]]i kontorina kuni 1980. aastate lõpuni. Maja hävis 1996. aastal tulekahjus<ref name=":7" />.