Rass: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Inimese evolutsiooni mudelid: muutsin viimase lause algust paremini loetavaks.
15. rida:
Jonathan Marksi järgi jõudsid antropoloogid ja geneetikud 1970ndateks seisukohale, et 1) enamus inimerinevusi on kultuurilised; 2) mis ei ole kultuuriline on peamiselt polümorfne, st esineb erinevates inimgruppides erineva sagedusega; 3) mis ei ole kultuuriline ega polümorfne on klinaalne, st sujuvate üleminekutega geograafiliselt varieeruv; 4) ülejäänu, ehk inimeste mitmekesisuse see komponent, mis ei ole kultuuriline, polümorfne ega klinaalne, moodustab väga tillukese osa inimerinevustest. See on viinud konsensuseni, et rassi sellisel kujul nagu seda varasemad teadlaspõlvkonnad olid mõistnud – diskreetse, geograafiliselt selgepiirilise geeniallikana – ei ole olemas.<ref>Marks, J (1995). Human biodiversity: genes, race, and history. New York: Aldine de Gruyter. ISBN 0-585-39559-4.</ref>
 
Tänased ideed inimese põlvenemisest seovad omavahel multiregionaalset teooriat ja "Out of Africa" teooriat, mille järgi kujunesid tänapäeva inimesed Põhja- või Ida-Aafrikast ja rändasid seejärel Aafrikast välja, segunedes ja asendades ''[[Homo heidelbergensis|H. heidelbergensis]]''<nowiki/>'t ja ''[[Neandertallane|H. neanderthalensis]]''<nowiki/>'t ja ''[[Homo rhodesiensis|H. rhodesionesis]]''<nowiki/>'t. Seejärel kujunenud, nagu mistahes liigi [[populatsioon]]e, nagu mistahes muudel liikidel, saaks jaotada morfoloogiliselt või esivanemate järgi eristatavateks (kladistiliselt erinevateks) osadeks, eristada kliinideks või geneetiliselt, ent kõik säärased jaotussüsteemid erinevad omavahel, ja erinevad väga selgelt rahvalikust taksonoomiast rasside kohta.
 
==Vaata ka==