Eesti merevägi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
Korrastatud ja täpsustatud eelmise muudatuse tulemusi.
11. rida:
| liik = [[merevägi]]
| ülesanne = merekaitse
| suurus = ~ 350 inimest <br/> 57 laeva ja kaatrit
| alluv =
| garnison = Tallinn
65. rida:
 
Mereväge juhib [[kommodoor]] [[Jüri Saska]] ning selle [[lipulaev]]aks on [[miinijahtija]] [[Admiral Cowan]].
 
== Tegevus ==
=== Miinitõrje ===
[[Pilt:EML Tasuja (A432).jpg|pisi|EML Tasuja A432 Inglismaa rannikul 2009]]
[[Pilt:Ex STEADFAST JAZZ (10674169154).jpg|pisi|Mereväe miinijahtija EML Admiral Cowan M313 (keskel) rahvusvahelisel õppusel 2013]]
Mereväe laevastik koosneb peamiselt miinijahtijaist ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavaist laevadest. Mereväel on nüüdisaegsed miinijahtijad, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase. Miinitõrjeoperatsioonide ja -õppuste käigus tehakse üldjuhul kahjutuks ka reaalseid maailmasõdadest pärit [[meremiin]]e ja muid lõhkekehi. Aastate jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud sadu meremiine ning muid lõhkekehi. See on aidanud muuta Eesti laevateed ja sissesõidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse turvalisemaks.
 
=== Rahvusvaheline koostöö ===
Merevägi taasloodi alles 1994. aastal ning on üks väiksemaid maailmas, kuid mereväe laevade meeskonnad on näidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena. Taasloomisest alates on merevägi olnud mitme eduka rahvusvahelise koostööprojekti elluviija. 1998 - 2015 osales merevägi BALTRON-i projektis. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma sõjalaeva NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force – NRF) koosseisu.
 
Eesti panustab perioodiliselt [[NATO alaline 1. miinitõrjelaevade grupp|NATO alalises 1. miinitõrjelaevade grupis]] – ''(Standing NATO Mine Countermeasures Group 1 – SNMCMG1)''.
 
==Ajalugu==
157. rida ⟶ 146. rida:
 
2013-2014. aasta Kaitseväe struktuurireformiga jäid mereväe koosseisu väeüksusteks laevastik ja mereväebaas. Mereväe staap likvideeriti ja funktsioonid jagati kahe üksuse vahel.
 
=== Eesti Mereväe ajaloolisi laevu ===
[[Pilt:Lennuk1919-1933.jpg|pisi|Miiniristleja (hävitaja) Lennuk]]
[[Pilt:Admiral Pitka in Helsinki.jpg|pisi|Admiral Pitka [[Helsingi]]s]]
*[[Laine (vahilaev)]] – esimene Eesti sõjalaev;
*[[Lembit (suurtükilaev)]] – esimene Eesti lahinguotstarbeline sõjalaev;
*[[Lennuk (miiniristleja)]] – pikkuselt suurim ja võimsaima tulejõuga Eesti sõjalaev;
*[[Admiral Pitka]] – veeväljasurvelt suurim Eesti sõjalaev;
*[[Lembit (allveelaev)]] – ainus säilinud Eesti sõjalaev 2. maailmasõja eelsest ajast ja pikimalt vees olnud allveelaev maailmas;
*[[Pikker (vahilaev)]] – suurim iseseisvas Eestis ehitatud sõjalaev;
*[[Ristna (laev 1957)]] – esimene Eesti sõjalaev, mis sai õiguse kanda kohaliku omavalitsuse vappi.
 
=== Mereväe juhatajad ja ülemad ===
'''1918-1940 - juhatajad'''
*1918-1918 - kaptenleitnant [[Rudolf Schiller]]
*1918–1920 - kontradmiral [[Johan Pitka]]
*1920–1925 - mereväekapten [[Johannes Herm]]
*1925–1932 - kontradmiral [[Hermann Salza]]
*1932–1938 - mereväekapten [[Valentin Grenz]]
*1938–1939 - mereväekapten [[Valev Mere]]
*1939–1940 - kaptenmajor [[Johannes Santpank]]
 
'''Alates 1994 - ülemad'''
*1994-1998 - mereväekapten [[Roland Leit]]
*1998-2003 - kaptenleitnant [[Jaan Kapp]]
*2003-2007 - kaptenmajor [[Ahti Piirimägi]], kaptenmajor [[Peeter Ivask]] (kohusetäitjad, vaheldumisi)
*2007-2012 - kommodoor [[Igor Schwede]]
*2012-2016 - mereväekapten [[Sten Sepper]]
*2017-... - kommodoor [[Jüri Saska]]
 
== Koosseis ==
163. rida ⟶ 181. rida:
Kõrgeima auastmega mereväe ohvitser on [[admiral]].
 
Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt tegevväelastest. [[Ajateenija]]tel on võimalik teenida nii maismaal kui ka laevadel. Kokku on mereväe koosseisus kuniüle 300 kaitseväelastkaitseväelase ja tsiviilametnikkutsiviilametniku.
 
Mereväe koosseisus on tegevteenistuses 6 [[laev]]a{{lisa viide}}.<!--varem oli siin 7-->
 
'''Mereväe koosseisus on:'''
179. rida ⟶ 195. rida:
**Haldusosakond
 
== Tegevus ==
=== Mereväe juhatajad ja ülemad ===
=== Miinitõrje ===
'''1918-1940 - juhatajad'''
[[Pilt:EML Tasuja (A432).jpg|pisi|EML Tasuja A432 Inglismaa rannikul 2009]]
*1918-1918 - kaptenleitnant [[Rudolf Schiller]]
[[Pilt:Ex STEADFAST JAZZ (10674169154).jpg|pisi|Mereväe miinijahtija EML Admiral Cowan M313 (keskel) rahvusvahelisel õppusel 2013]]
*1918–1920 - kontradmiral [[Johan Pitka]]
Mereväe laevastik koosneb peamiselt miinijahtijaist ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavaist laevadest. Mereväel on nüüdisaegsed miinijahtijad, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase. Miinitõrjeoperatsioonide ja -õppuste käigus tehakse üldjuhul kahjutuks ka reaalseid maailmasõdadest pärit [[meremiin]]e ja muid lõhkekehi. Aastate jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud sadu meremiine ning muid lõhkekehi. See on aidanud muuta Eesti laevateed ja sissesõidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse turvalisemaks.
*1920–1925 - mereväekapten [[Johannes Herm]]
*1925–1932 - kontradmiral [[Hermann Salza]]
*1932–1938 - mereväekapten [[Valentin Grenz]]
*1938–1939 - mereväekapten [[Valev Mere]]
*1939–1940 - kaptenmajor [[Johannes Santpank]]
 
=== Rahvusvaheline koostöö ===
'''Alates 1994 - ülemad'''
Merevägi taasloodi alles 1994. aastal ning on üks väiksemaid maailmas, kuid mereväe laevade meeskonnad on näidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena. Taasloomisest alates on merevägi olnud mitme eduka rahvusvahelise koostööprojekti elluviija. 1998 - 2015 osales merevägi BALTRON-i projektis. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma sõjalaeva NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force – NRF) koosseisu.
*1994-1998 - mereväekapten [[Roland Leit]]
*1998-2003 - kaptenleitnant [[Jaan Kapp]]
*2003-2007 - kaptenmajor [[Ahti Piirimägi]], kaptenmajor [[Peeter Ivask]] (kohusetäitjad, vaheldumisi)
*2007-2012 - kommodoor [[Igor Schwede]]
*2012-2016 - mereväekapten [[Sten Sepper]]
*2017-... - kommodoor [[Jüri Saska]]
 
Eesti panustab perioodiliselt [[NATO alaline 1. miinitõrjelaevade grupp|NATO alalises 1. miinitõrjelaevade grupis]] – ''(Standing NATO Mine Countermeasures Group 1 – SNMCMG1)''.
 
== Teenistus ==
220. rida ⟶ 228. rida:
[[Pilt:M315 of the Estonian Navy (cropped).jpg|pisi|Sandown-klassi miinijahtija]]
[[Pilt:A432 Tasuja and A433 Wambola at Quay 6 in Miinisadam Tallinn 5 November 2016.jpg|pisi|Lindormen-klassi toetuslaevad mereväebaasis]]
Mereväe koosseisus on tegevteenistuses 67 [[laev]]a{{lisa viide}}ja kaatrit.<!--varem oli siin 7-->
 
===Patrullkaatrid===
*[[Patrol 18 WP-klassi patrullkaater]] ([[väekaitsekaater]]):
**[[Roland (laev)|Roland]] P01
**[[Risto (laev)|Risto]] P02<ref>https://www.postimees.ee/7130407/eesti-merevaele-anti-ule-vaekaitsekaatrid</ref>
238. rida ⟶ 246. rida:
*[[Tuukrikaater]] [[Ridas]] RIB 36
**[[Aleksandra (kaater)|Aleksandra]]<ref>https://p.ocdn.ee/40/i/2017/3/9/03reqxdv.ny0.jpg</ref>.
 
=== Eesti Mereväe ajaloolisi laevu ===
[[Pilt:Lennuk1919-1933.jpg|pisi|Miiniristleja (hävitaja) Lennuk]]
[[Pilt:Admiral Pitka in Helsinki.jpg|pisi|Admiral Pitka [[Helsingi]]s]]
*[[Laine (vahilaev)]] – esimene Eesti sõjalaev;
*[[Lembit (suurtükilaev)]] – esimene Eesti lahinguotstarbeline sõjalaev;
*[[Lennuk (miiniristleja)]] – pikkuselt suurim ja võimsaima tulejõuga Eesti sõjalaev;
*[[Admiral Pitka]] – veeväljasurvelt suurim Eesti sõjalaev;
*[[Lembit (allveelaev)]] – ainus säilinud Eesti sõjalaev 2. maailmasõja eelsest ajast ja pikimalt vees olnud allveelaev maailmas;
*[[Pikker (vahilaev)]] – suurim iseseisvas Eestis ehitatud sõjalaev;
*[[Ristna (laev 1957)]] – esimene Eesti sõjalaev, mis sai õiguse kanda kohaliku omavalitsuse vappi.
 
== Tunnused ==