Erinevus lehekülje "Ruuben Post" redaktsioonide vahel

keeleparandused
P (+ kategooria)
(keeleparandused)
 
==Lühielulugu==
[[1969]]. aastal lõpetas Ruuben Post [[Tallinna Tehnikaülikool]]i elektriinsenerina ning asus tööle tolleaegsesse [[Tallinna Elektroonika Teadusliku Uurimise Instituut]]i. Hiljem täiendas ta end aspirantuuris ja õppis veel ajakirjandust. [[1984]]. aastal tuli Ruuben Post tagasi kodusaarele kolhoosi [[Hiiu Kalur]] peaenergeetikuks. Edasi sai temast üks Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala Hiiumaa keskuse loojaid, alates [[1990]]. aastast direktor. Tegevus biosfäärikaitseala liinis kujuneski Ruuben Posti elutööks. [[UNESCO]] kaudu viis ta [[Hiiumaa]] probleemid ka Euroopa tasemele.
 
Ruuben Post haakus aktiivselt mitmetepaljude projektidega, olles liige [[EUROPARC]]i töörühmades,<ref>{{netiviide | URL= http://www.europarc.org/ | Pealkiri=Euroopa Loodus- ja Rahvusparkide Föderatsioon ''EUROPARC'' | Online=15.01.2008 | Keel=inglise }}</ref>, Euroopa Saarte Energia- ja Keskkonnavõrgustikus [[ISLENET]]<ref>{{netiviide | URL= http://www.europeanislands.net/ | Pealkiri=Euroopa Saarte Energia- ja Keskkonnavõrgustik ''ISLENET'' | Online=15.01.2008 | Keel=inglise }}</ref> jm.
 
Tema elutöö on osaliselt talletatud paljudes teaduslikule tasemele küündivates publikatsioonides rahvastiku- ja sotsioloogiliste uurimuste alal, efektiivsete energialahenduste, veemajanduse ja jäätmemajanduse kohta Lääne-Eesti saartel. SiisSamuti veelon populaarteaduslikudtal trükisedpalju populaarteaduslikke trükiseid, millest viimane neistoli tema algatusel teoks saanud [[Kõpu poolsaar|Kõpu]] lugude raamat.
 
Ruuben Posti soov arendada kogukonda seestpoolt, vaba hariduse ja arusaamise põhjal, viis teda teinekord vastuollu reglementeeritud asjaajamisega ehk, nagu ta ise tavatses öelda, ''rituaalse tegevusega''. Ta oli ka kohaliku elu arendaja, tegutsedes [[Kassari]] haridusseltsis, Kõpu rahvuspargi loomisel ja [[SA Tuuru|Sihtasutuses Tuuru]].
 
==Sõnaloome valik==
*'''asjalised''' – projekti tulemustest huvitatud või nendest puudutatud inimeste rühmad, [[inglise keel]]es ''stakeholders''.
*'''tugiv arendamine''' – säästev areng, inglise keeles ''sustainable development''.
*'''tugitavus''' – jätkusuutlikkus, inglise keeles ''sustainability''.
*'''juurevoli''' – alt-üles lähenemine otsustusprotsessis, inglise keeles ''bottom-up approach''.
*'''rahvavoli''' – sama, mis ''juurevoli''.
*'''käsukord''' – ülalt-alla lähenemine otsustusprotsessis, inglise keeles ''top-down approach''.
*'''skillid''' – oskused, vilumused, inglise keeles ''skill''.
*'''kooskond''' - ühiskonna kõige madalama tasandi sotsiaalne grupprühm, kus indiviidid saavad rääkida ja otsustada iseenda nimel, inglise keeles ''community''.
*'''tugitaja''' – hõlbustaja, kaasaaitaja, toetaja, kes tegutseb kindlate reeglite alusel, ka ametinimetus, inglise keeles ''facilitator''.
 
==Valikbibliograafia==
*Raamatud:
**Hiiumaa eripära ja arengusuunad: 14.-15–15. nov. 1991. a. Kärdlas toimunud konverentsi "Biosfääri kaitseala Hiiumaa piirkonna eripärad ja arenguplaan" 3kolm ettekannet/. Koostanud Ruuben Post. - Kärdla, 1992.
**Kassari käsiraamat: Juhiseid kogukonna edendamiseks / Kassari Haridusselts; Euroopa Liidu PHARE Demokraatia Mikroprogramm;. koostanudKoostanud Ruuben Post. - Kassari, 2000.
**Hiiumaa keskkonnaatlas. 2: Hiiumaa metsad/. Toimetaja Ruuben Post; koostajad M. Põld ja T. Leito. - Kärdla, 2000.
**Hiiumaa keskkonnaatlas. 3: Administratiivsete muutuste ülevaatekaart/. Toimetaja Ruuben Post, koostas Vello Kaskor. - Kärdla, 2000.
**Hiiumaa keskkonnaatlas. 4: Pinnakate ja põhjavee kaitstus/. Toimetaja Ruuben Post; koostaja Anu Saue; kaart: Urve Pill. - Kärdla, 2000.
**Säästva arengu sõnaseletusi/. Koostanud Aet Annist, Mart Jüssi, Ruuben Post, Ahto Oja; ÜRO Arenguprogramm, Eesti Keskkonnaministeerium, Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn; keeletoimetaja Helju Jüssi. - Tallinn: SEI, 2000. ISBN 9985928210<ref>{{netiviide | URL= http://www.seit.ee/sass/ | Pealkiri=Säästva arengu sõnaseletusi | Väljaanne=Säästva Eesti Instituut | Online=15.01.2008 | Keel=eesti, inglise, saksa, vene }}</ref>
**Hiiumaa ja hiidlane 1999: Sotsioloogiline uurimus/. Toimetajad Jüri Uljas ja Ruuben Post. - Tallinn; Kärdla, 2002.
**Kohtumispaik. Biosfääri kaitsealade kogemus maailmas ja Eestis, iseäranis Hiiumaal/. Koostaja Toomas Kokovkin; Autoridautorid Tiit Leito, Aivar Kriiska, Vello Kaskor, Kristiina Hellström, Kai Vahtra, Toomas Kokovkin, Ruuben Post, Catherine Cibien, Juan Rita, Martin Öhman; Uurimiskeskusuurimiskeskus Arhipelaag. - Kärdla, 2004. - ISBN 9949-10-446-7
*Artiklid:
**Eestimaa esimene tuuleelektrijaam/. Ruuben Post, Indrek Sild//. Elektriala, 2000, nr 2, lk 29-3029–30.
**Local participation in the West-Estonian Archipelago Biosphere Reserve: the case of Hiiumaa/. Ruuben Post//. Social sustainability of forestry in the Baltic Sea Region: Proceedings of workshops organised by the Nordic Research Programme on Social Sustainability of Forestry (NORSUFOR) 30-31 January 1997 in Helsinki, Finland and 10-12 September 1997 in Kärdla, Estonia. Helsinki: Finnish Forest Research Institute, 1998. - ISBN 9514016467
**The Island of Hiiumaa/. Ruuben Post//. Global Estonian, 1999, Summer, lk 58-6358–63.
**Kas Kõpu rahvuspark saab tänavu valmis?/ Ruuben Post//. Eesti Loodus, 2002, nr 1, lk 47.
**Kohalikud omavalitsused ja Agenda 21/. Ruuben Post//. Eesti 21. sajandil. - Tallinn, 1999, lk 143-148143–148. ISBN 9985502442
**Peaasi, et allakäik peatuks: valikuid ja visioone/. Ruuben Post//. Eestluse elujõu kongress: 1.-2–2. juulil 1999. aastal Tallinnas Rahvusraamatukogus. - Tallinn, 2000, lk 36.
 
==Välislingid==
1063

muudatust