Vihmamets: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:River gambia Niokolokoba National Park.gif|pisi|300px|Vihmametsad Gambia jõe kallastel]]

 

Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on [[ahv]]id (näiteks Aafrikas [[šimpans]]id ja [[gorilla]]d, Aasias [[orangutan]]id ja [[makaak|makaagid]]) ja [[laisik]]ud, kiskjad ([[jaaguar]]id ja [[puuma]]d), linnud ([[tuukan]]id ja [[koolibri]]d), maod ([[anakonda]]d, [[boa]]d ja [[võrkpüüton]]id).

Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed paksunahalised loomad: [[metssiga|metssead]], [[pühvel|pühvlid]], [[kääbusjõehobu]]d, [[okaapi]]d, [[ninasarvik]]ud, [[taapir]]id jt. Vihmametsade järvedes ja jõgedes elutsevad ka piraajad, kes võivad kasvada kuni 36 cm pikkuseks.

 

[[Fail:French Guiana tropical soil.jpg|pisi|301x301px|Ferralliitmullad vihmametsades]]

[[Raud]] annab muldadele punaka või kollaka värvuse ja jagab neid kahte tüüpi [[Muld|muldadeks]]: eriti poorseteks troopilisteks punasteks savideks ja muldadeks, mis on rikkad [[Mineraal|mineraalide]] poolest.<ref name=":0">https://globalforestatlas.yale.edu/congo/ecoregions/congo-basin-forest-ecology</ref> Punase värvilised puna- ehk [[Punamullad|ferralliitmullad]] on kujunenud [[Troopika|troopikas]] kauaaegse (üle 2 miljoni aasta) [[Keemiline murenemine|keemilise murenemise]] tulemusena, kus on tekkinud lateriitne murenemiskoorik.<ref name=":1">https://www.arcgis.com/apps/MapJournal/index.html?appid=ed3e8acd206a4796a05fda138e54e8ee&webmap=2bbd4ad0c2da4076a1ca46e9cd0816a4</ref> Telliskivipunase värvuse annab neile [[Raudoksiidid|raua]]- ja [[Alumiiniumoksiid|alumiiniumoksiidide]] üleküllus.<ref name=":2">https://www.opiq.ee/kit/101/chapter/7560</ref> Enamik muldasid on tavaliselt püsivalt niisked, kuigi pinnase olud varieeruvad olenevalt asukohast.<ref>https://globalforestatlas.yale.edu/congo/ecoregions/congo-basin-forest-ecology</ref> Igapäevased tugevad [[Hoovihm|hoovihmad]] uhuvad [[toitained]] ära mulla ülemistest kihtidest. Päras vihmahooge võib vihmametsa pinnale koguneda [[Vesi|vesi,]] põhjustades sellega [[Äravool|äravoolu]] ning tekitades pinnase [[Erosioon|erosiooni]]. Lõpuks moodustuvad [[Oja|ojad]] ja [[Jõgi|jõed]], tekitades troopikametsades [[Üleujutus|üleujutusi]]. Mulla halval kvaliteedil võib olla mitu põhjust, esimeseks muld võib olla liiga happeline. Kui muld on happeline, siis imendub toitaineid mullast vähe. Teiseks põhjuseks võib olla see, et troopikametsade pinnases esinevatel saviosakestel on võime hoida toitained nõrgalt kinni ning vihmaveel on omadus pesta need ära. Kui inimesed lisavad kunstlikult mulda toitaineid, siis vihmavesi peseb need sageli ära ning need ei imendu pinnasesse.<ref name=":3">https://www.wtamu.edu/~cbaird/sq/2013/07/12/what-makes-the-soil-in-tropical-rainforests-so-rich/</ref> Toitained sisaldav ehk ülemine kiht on nendel muldadel ainult 20 cm paksune.<ref name=":2" /> <ref name=":4">http://www.mbgnet.net/sets/rforest/explore/layers.htm</ref> Mullad võivad olla väga viljakad noortel, eriti vulkaanilise päritoluga maa-aladel. Lõpuks on vihmametsade mullad kehvad, sest sealsetel aladel on palju vihmahooge, mis peseb toitained kiiremini mullast kui teistes kliimades.<ref name=":3" /> Mõnes [[Amazonase madalik|Amazonase madaliku]] piirkondades leidub valgeid, liivaseid muldasid, mis on [[Erosioon|erosiooni]] käigus arenenud sadade miljonite aastate jooksul. Need mullad on samuti mineraalainete sisalduse ja viljakuse kaotanud.<ref>https://wwf.panda.org/knowledge_hub/where_we_work/amazon/about_the_amazon/ecosystems_amazon/rainforests/</ref> Vihmametsade lopsaka taimestiku ja viljatute muldade vahel on omapärane vastuolu. Kui troopikametsad maha raiuda ja nende asemele rajada [[põllumaa]], siis annab see maa rahuldavalt saaki vaid mõne aasta jooksul ning seejärel on need alad suhteliselt kasutud.<ref>https://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-48-2.htm</ref>