Espero: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 39 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
 
'''Espero''' oli [[Vene keisririik|Venemaa]] esimene [[esperanto]]ühing, mis loodi [[Peterburi]]s 1. juunil 1891. Ametlikult registreeriti ühingu tegevusühing 24. märtsil 1892.<ref name="künzli63">[[Andreas Künzli]]. [http://www.plansprachen.ch/Esperanto_Russland_bis1917.pdf Eine neue Sprache für Russland und die ganze Welt]Unabhängige Schweizer Interlinguistische Studien 2015, nr 3, lk 63.</ref>
 
Espero asutajad olid valdavalt saksa nimedega isikud, teiste seas kuulus selle asutajate hulka hiljem ka ise uue tehiskeele loonud [[baltisakslased|baltisakslane]] [[Edgar von Wahl]]. Ühingu loomise järel nimetati esperanto looja [[Ludwik Zamenhof]] selle aupresidendiks. Zamenhof saatis ühingu asutajatele ka tervitus[[telegramm]]i, milles rõõmustas Peterburi esperantistide edu üle.<ref name="künzli63" />
 
Hiljem avati Espero filiaalid veel mitmetes teistes linnades: [[Odessa]]s (1894/1897), [[Smolensk]]is ja [[Arhangelsk]]is (1898), [[Habarovsk]]is (1899), [[Vladivostok]]is (1901), [[Melitopol]]is (1903), [[Jalta]]s, [[Riia]]s ja [[Varssavi]]s (1904), [[Moskva]]s, [[Tbilisi]]s ja [[Voronež]]is (1905) ning [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Vilnius]]es (1906).<ref name="künzli64">Künzli, lk 64.</ref>
 
Ühing tegeles esperanto propageerimisega. Muuhulgas korraldati näiteks kirjandusvõistlusi ja levitati esperantokeelset kirjandust. 1899. aastal toimusid [[Peterburi ülikool]]is esimest korda esperantokursused. 20. sajandi alguses tabas ühingut mõningane mõõnaperiood, pärast midaseda alustatihakati 1905. aastal välja andma ühingu häälekandjahäälekandjat Ruslanda Esperantisto väljaandmist.<ref name="künzli64" />
 
==Viited==
137 856

muudatust