Kuldherilased: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kuldherilased''' (''Chrysididae'') on [[kiletiivalised|kiletiivaliste]] seltsi kuuluvad [[putukad]]. Nad on levinud kõikjal maailmas, välja arvatud [[Antarktika]]s. Kuldherilased on [[parasitism|parasiitse]] eluviisiga, mis tähendab, et nad munevad oma munad teiste putukate pesadesse. Kuldherilaste teaduslik nimetus tuleb kreeka keele sõnast ''chryso'', mis tähendab kulda, viidates osade isendite kuldsele värvusele<ref name="bugguide" />.

 

==Välimus==

Täiskasvanud kuldherilane on 3–12 mm pikkune<ref name="putukad" />. Nad erinevad teistest herilastest selle poolest, et nende [[rindmik]] koosneb viiest lülist, tundlad on 13-lülilised, eestiibadel on viis või vähem [[tiivasulg]]u, mille moodustavad neid ümbritsevad tiivasooned, ja tagatiival tiivasulud puuduvad, mis tähendab, et tiivasooned ei ristu omavahel.<ref name="chrysis" />