Ülle Einasto: erinevus redaktsioonide vahel

Lõpetanud [[1971]] [[ERKI|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudi]] sisearhitektuuri erialal, elas ta pärast abiellumist Tartus, töötades sisearhitektina Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses (hilisem [[Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimisinstituut]] – KRPI), Tartu Majaehituskombinaadis ja [[Eesti Pimedate Ühing]]us.

[[1970]]. aastate teisel poolel hakkas Ülle Einasto osalema rahvuslikus vastupanuliikumises. Abikaasa [[Peeter Einasto]] (1939–2020) oli kaudselt osalenud Eesti demokraatliku liikumise tegevuses ja ülekuulamistel andnud KGBleKGB-le nii enese kui ka kaaslaste kohta tunnistusi, mida KGB saanuks kasutada süüdistusmaterjalina eelseisval demokraatide kohtuprotsessil[[kohtuprotsess]]il. Ent Ülle mõjul ütles ta abikaasa KGB suureks meelehärmiks kohtuprotsessil neist ohtlikest ütlustest lahti.

Leivatöö ja kahe väiksese poja kasvatamise kõrvalt tegeles Ülle aktiivselt inim- ja rahvusõiguse juhtumite väljaselgitamise, võimude poolt keelatud kirjanduse paljundamise ja levitamisega ning kujundas vastupanuliikumise põrandaaluse kroonika "Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis" ja omakirjastusliku ajakirja "Isekiri" numbreid. Osales aktiivselt poliitvangide[[poliitvang]]ide ja nende perekonnaliikmete abistamisel, edastades muuhulgas regulaarselt telefonitsi teavet Stockholmis[[Stockholm]]is tegutseva [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate AbistamiskeskuseAbistamiskeskus]]e esimehele [[Ants KipparileKippar]]ile. Samuti vahetas ta infot Läti ja Leedu vastupanijate ning Moskva ja Leningradi inimõigustegainimõiguslastega.

Ülle Einasto lõi aktiivselt kaasa ka avalikus vastupanuvõitluses[[vastupanuvõitlus]]es. Nii näiteks andis ta allkirja mitmele kollektiivsele avalikule kirjale:

* 27. juulil [[1980]] – Avalik kiri NSV Liidu ja [[ENSV ülemnõukogu]] presiidiumitele ning [[Amnesty International]]ile, milles nõuti [[Mart Niklus]]e jt [[poliitvang]]ide vabastamist ning [[amnestia]]t kõigile poliitvangidele;

* 1. mai [[1981]] – Eesti kodanike protestiavaldus nõudmisega välja selgitada [[Gulag]]i vangistuses hukkunud Tartu teadlase Jüri Kuke surma asjaolud ja karistada selle põhjustanud isikuid.

* 1. oktoober [[1982]] – Avalik kiri Soome Vabariigi kodanikele, milles juhiti tähelepanu, et Soome firmade ja tööliste osalemisega Tallinna uue kaubasadama rajamisel annavad põhjanaabrid oma panuse Eesti jätkuvale venestamisele, kuna uus rajatis tähendab võõrtööjõu massilist sissevoolu.

* 24. detsember [[1984]] – Eesti ja Läti kodanike avalik kiri [[ÜRO peasekretär]]ile ja tuumarelvi omavate riikide valitsusetele tuumarelva[[tuumarelv]]a keelustamise, poliitiliste vabaduste tagamise ja võõrvägede väljaviimise kohta kõikidest riikidest, kaasa arvatud Balti riigid.

Kõik see tõi endaga kaasa läbiotsimised, ülekuulamised, [[KGB]] poolsed insinuatsioonid ja ähvardused, mis tipnes 8. detsembril [[1983]] kagebistide [[Anti Talur]]i ja [[Viktor KozloviKozlov]]i poolt tehtud ametliku hoiatusega nõukogudevastase tegevuse jätkamise eest. Formaalseks põhjuseks oli osavõtt nõukogudevastasest tegevusest ning ebasiiraste tunnistuste andmine [[Lagle ParekiParek]]i, [[Heiki AhoneniAhonen]]i ja [[Arvo Pesti]] süüasjas. Lisaks lülitati välja Ülle kodune telefon ja vallandati ta KGB survel KRPI-st.

Erinevalt paljudest võitluskaaslastest jäi Ülle kõrvale Eesti iseseisvuse taastamise eest peetavast üldrahvalikust võitlusest ja edasisest poliitilisest tegevusest. Sarnaselt paljudele vastupanuliikumises osalenutele, keda erinevalt okupatsioonivõimu kaasajooksikutest pole märgatud ega pärjatud, on ta ka jäetud ilma avalikust tunnustusest ja presidentide poolt annetatud aurahadest.