Félicien Rops: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Kunstnik
| Taustavärv = #EEDD82
14. rida ⟶ 13. rida:
| Tegevusala = [[graafika]], [[ofort]], [[litograafia]]
| Kunsti õppinud =
| Kunstivool =[[sümbolism]]
| Patroonid =
| Mõjutatud =[[Charles Baudelaire]]<br>[[Honoré Daumier]]<br>[[Jean-François Millet]]<br>[[Gustave Courbet]]
| Mõjutanud =[[Max Beckmann]]<br>[[Lovis Corinth]]<br>[[James Ensor]]<br>[[Edvard Munch]]<br>[[Julio Ruelas]]
| Auhinnad =
|Tuntud teoseid="[[Pornokratès]]" (1878)}}
'''Félicien Rops''' ([[7. juuli]] [[1833]] [[Namur]], [[Belgia]] – [[23. august]] [[1898]] [[Essonne'i departemang|Essonne]], [[Prantsusmaa]]) oli Belgia [[Sümbolism|sümbolistlik]] ja [[Pariis]]<nowiki/>i nn ''fin de siècle''’i ajastu kunstnik.
31. rida:
Rops tundis, et Namur on talle liiga piirav, ning kolis [[1851]]. aastal [[Brüssel|Brüsselisse]], kus alustas õpinguid Brüsseli vabas ülikoolis filosoofiakursusel rõhuga juural. Ta nautis vabadust ja boheemlaselu ning jättis õppetöö unarusse.<ref name=":0" /> [[1853]]. aastal asus ta Saint-Luci koolis joonistamist õppima ning tutvus maalikunstnik [[Louis Artan]]<nowiki/>i, kunstniku ja skulptori [[Constantin Meunier]]’ ning maalikunstniku ja litograafi [[Charles de Groux]]’ga.
Rops lõi kaasa üliõpilasringides, näiteks astus [[Rõõmsate Poiste Ühing|Rõõmsate Poiste Ühingusse]] (
1856. aastal asutas Rops isalt päritud rahaga satiirilise kunsti ja kirjanduse nädalakirja Uylenspiegel, Journal des Ebats Artistiques et Littéraires, millesse panustasid litograafidena [[Gustave Gerlier]] ja [[Charles de Groux]].<ref>{{Netiviide|Autor=Félicien Rops|URL=https://www.britannica.com/biography/Felicien-Rops|Pealkiri=Félicien Rops|Väljaanne=Britannica|Aeg=|Kasutatud=2. detsembril 2018}}</ref> Trükise teemade ring oli mitmekesine: seal kõneldi kunstist, kirjandusest, poliitikast, kommetest, moraalist jne. [[1862]]. aastal hakkas nädalakiri populaarsust kaotama ja hääbus tasapisi.<ref name=":0" />
37. rida:
[[1857]]. aastal abiellus Rops Charlotte Polet de Faveaux’ga, kellega ta oli tutvunud ülikoolis. [[1858]]. aastal sündis neil poeg Paul ja [[1859]]. aastal tütar Juliette, kes suri kuueaastaselt [[meningiit]]<nowiki/>i. Pere kolis peagi Namurist Brüsselisse. Rops hakkas end Belgia oludest piiratuna tundma ning veetis igal aastal paar kuud Pariisis, kus õitses kultuurielu ja korraldati [[Maailmanäitus|maailmanäitusi]]. Ta loobus karikatuuride joonistamisest ja keskendus raamatute illustreerimisele.<ref name=":0" />
[[1868]]. aastal osales Rops Brüsselis vaba kunstiühingu loomisel. See ühing pani aluse [[Realism (kunst)|realismi]] levikule Belgias. [[1869]]. aastal tahtis
Saanud innustust kaasaja [[psühholoogia]]st, hakkas Rops looma suure kõlapinnaga joonistusi. Aastaist [[1875]]–[[1882]] pärinevad tuntud joonistused "Madruse urgas", "Purjus keigar" ja "Viletsus". [[1876]]. aastal tegi Rops kaastööd kahele suurele Pariisi kirjastusele: Cadartile ja Lemerre’ile.<ref name=":0" />
58. rida:
==Looming ja tuntumad teosed==
Félicien Rops oli viljakas ja mitmekülgne kunstnik. Tema looming oli laiahaardeline: ta lõi natüürmorte ja maastikupilte, aga ka erootilise alatooniga ja sümbolistlikke teoseid ning kujutas värvikat ööelu; samuti on ta loomepagasis tuhandeid koomikseid, karikatuure, raamatuillustratsioone ja reklaamegi. Stiililiselt liikus ta realismi ja sümbolismi vahel, kuid kohati võib aimata ka
'''Poliitilise taustaga teosed'''
Ropsi poliitilist eneseväljendust joonistuste kaudu ilmestavad hästi "Waterloo medal" ja "Surmanuhtlus". 1851. aastal tuli [[Prantsusmaa]]l riigipöörde tulemusena võimule [[Napoleon III]], kes kehtestas autoritaarse režiimi. Belgia poliitiline olukord oli Prantsusmaaga võrreldes leebem ja sõnavabadus suurem ning paljud prantsuse intellektuaalid avaldasid oma teoseid Belgias. Rops soovis joonistusega "Waterloo medal" (''La Médaille de Waterloo'', 1858; asub Michael C. Carlose muuseumis [[Atlanta]]<nowiki/>s) häbimärgistada [[Waterloo lahing|Waterloo lahingut]]. Joonistus "Surmanuhtlus" kujutab protesti surmanuhtluse vastu ja saanud ajendi [[Victor Hugo]] hukkamisest 1858. aastal.
Joonistust "Matus Valloonias" (''Un Enterrement au pays'' ''Wallon,'' 1863; asub Ropsi muuseumis Namuris) on võrreldud realist [[Gustave Courbet]]’ maaliga "Matus Ornansis", kuid Rops rõhutab tunduvalt rohkem tegelaste nägusid. See teos iseloomustab Ropsi veendumust tegelikkust tõetruult edasi anda, kuid säilitada spontaansus. Rops armastas kujutada ka ööelu ja ühiskonna alamkihte ning tihti olid tegelasteks prostituudid.<ref name=":0" />
86. rida:
Ropsi loomingus on olulisel kohal ka seksuaalsuse kujutamine. Ta pidas kaasaegsete hoiakuid liiga kitsarinnalisteks ja väikekodanlikeks ning üritas neid seksuaalsuse kujutamise abil avardada. Ropsi erootilised teosed võib jagada mitmesse kategooriasse: mõnedes teostes käsitleb ta erootikat naljatlevas toonis ja eesmärgita šokeerida; teistes teostes saab erootika uut moodi mütoloogilise mõõtme, mida iseloomustab destruktiivsus; kolmandates teostes on rõhk otseselt suguelunditel, millest vormuvad omaette rollidega tegelased.
'''
19. sajandil läbis fenomenina satanism ehk kuradi kultus.<ref name=":1" /> Tollase [[Dekadents|dekadentsiajastu]] mõjukaimaks kujundiks oli kurat ning ka Rops käsitles tihti satanistlikku temaatikat.<ref name=":0" /> Samas puutuvad igasugused viited, et Rops oleks satanismis olnud aktiivne, vaid ta kasutas seda teemat sümboolsuse ja metafoorilisuse aspektist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert L. Delevoy|pealkiri=Symbolists and Symbolism|aasta=1978|koht=New York|kirjastus=Skira/Rizzoli International Publications, Inc|lehekülg=243}}</ref>
Saatanlikkusega seostuvad tema loomingus naised ja juba mainitud saatuslikud naised. ''Femme fatale''’i kohta on ta öelnud: "Saatana kaaslane, kes muutub nii vastupandamatuks, et Mees, tühine mängukann, on valmis kõige äärmuslikumateks pahedeks ja tegudeks." Sellised naised on saatanliku seksuaalsusega, ja nad naudivad seda.<ref>{{Netiviide|autor=Meghan MacRae|url=https://cvltnation.com/the-blasphemous-and-erotic-art-of-felicien-rops/|pealkiri=The Blasphemous and Erotic Art of Félicien Rops|väljaanne=CVLT Nation|aeg=31. oktoober 2019|vaadatud=2. märtsil 2021}}</ref>
1882. aastal valmis Ropsil viiest teosest koosnev "Satanistlike piltide" sari, mis käsitles naise ja saatana vahelist pakti. Rops lasi erootilisel fantaasial vohada ja soovis teostega vaatajaid šokeerida.<ref name=":1" /> ▼
▲1882. aastal valmis Ropsil viiest teosest koosnev "Satanistlike piltide" sari, mis käsitles naise ja saatana vahelist pakti. Rops lasi erootilisel fantaasial vohada ja soovis teostega vaatajaid šokeerida.<ref name=":1" />
Fail:Félicien Rops -
Fail:Félicien Rops - Les Sataniques.
Fail:Félicien Rops - Les Sataniques. Satan semant l'ivraie.jpg|"Saatan külvab raiheina" (sarjast "Saatanlikud pildid"; 1882, Ropsi muuseum Namuris)
</gallery>
| |||