Olustvere: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
16. rida:
== Ajalugu ==
 
Olustveres asub [[Olustvere mõis]], mis on oletatavastiväidetavalt asutatud [[16. sajand]]i keskel.,<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/eestimoisad/view?id=1689&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0c%252FMzi5VAYgZWSqlAgcz4vMzcTJCIpZWSf05pcUlZalEqWIWVUiGUNlSyrq0FAP9xG%252Fk%253D|pealkiri=Eesti ala mõisate register|väljaanne=Rahvusarhiiv|aeg=21. jaanuar 2021|vaadatud=21.01. 2021}}</ref> Väidekuigi mõisasee asutamise kohta 16. sajandilväide tugineb peamiselt Heinrich von Hagemeisteri andmetele 1837. aastast, kes viitab, et ordu ajal olevat Olustvere kuulunud Schillingite perekonnale. Paraku pole nende tegevuse kohta Viljandi kandis enne 17. sajandit mingeid tõendeid.
 
Olustveret on esimest korda mainitud 1424. aastal seoses ühe kohtuasjaga, teist korda 1470. aastal Viljandi linnuselääni ühe vakuse keskusena. Poola-aegsetes revisjonides (1583–1601) ja ka Rootsi-aegses maarevisjonis 1624 on Olustveret mainitud vaid tavalise külana.
 
Schillingitele kuuluva mõisana on Olustveret (Hollastfer) mainitud alles 1638. aasta maarevisjonis, siis kuulusid mõisa alla [[Ülde]]küla, [[Kuhjavere]] ja [[Vanamõisa (Viljandi)|Vanamõisa]] küla. 1688. aastaks oli Vanamõisa läinud [[Sürgavere mõis]]a alla ja Olustvere mõisale lisandunud (1638. aastal veel Alaküla mõisale kuulunud<ref>{{Raamatuviide|autor=Oleg Roslavlev|pealkiri=Die Revision Livlands 1638. Estnisches Siedlungsgebiet II|aasta=1969|koht=München|kirjastus=|lehekülg=106}}</ref>) [[Tääksi]] küla, pool [[Kuiavere]] küla ja mõisamaadel rajatud Mõisaküla.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=229&iid=3046&tbn=1&pgn=1&prc=80&ctr=0&dgr=0&lst=1&img=sra0001_001_0000007_00091_t.jpg&hash=935950f345d7bca8819b26af91b43137|pealkiri=Pärnumaa 1688. aasta revisjon. Suure-Jaani, ...;|väljaanne=Saaga|aeg=21. jaanuar 2021|vaadatud=21.01. 2021}}</ref>