Kunda tsemenditehas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
 
Tsemenditehase rajas [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] äärde [[1870]]. aastal [[Kunda mõis]]nik [[John Girard de Soucanton]]. Algul koosnes tehas 17 niinimetatud [[pudelahi|pudelahjust]] ja [[klinkriveski]]st.<ref name="Eesti arhitektuur, 1997">Eesti arhitektuur. 3, Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. [[Villem Raam]] (üldtoimetaja). Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1997. Lk 139</ref>
 
Tehase direktorina tegutses aastatel 1869–1881 aastatel [[Viktor Lieven]] (1841–1910).
 
1882. aastal valmis 2 uue konstruktsiooniga alaliselt töötavat nn. Dietz-tüüpi klinkri põletusahju, millest on säilinud [[Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1|korsten nr 1]]<ref name="KRR_28729">{{kultuurimälestis|28729|Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1}} (vaadatud 13.02.2020)</ref>([[Jaama tänav (Kunda)|Jaama tn]] 15) ja [[Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1|korsten nr 1]]<ref name="KRR_28730">{{kultuurimälestis|28730|Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 2}} (vaadatud 13.02.2020)</ref>([[Jaama tänav (Kunda)|Jaama tn]] 15). I ja II vabriku klinkripõletamise šahtahjud asusid Kunda jõe kaarjas järsakus. Säilinud 2 Dietz-ahjust, esimene asub kaldajärsaku loodenõlval, endiste pudelahjudega samas reas, teine kirdenõlval klinkriveski taga. Samal jõekääruga piirneval maa-alal asusid ka teised I vabriku aegsed tööstusrajatised (lisaks Dietz-ahjude korstendele end. klinkriveski ja sepikoda). Pudelahjudega samas reas asuva Dietz-ahju korsten on üks pilkupüüdvamaid rajatisi Kunda vanalinna siluetis.
16. rida ⟶ 18. rida:
 
1892. aastal koostati I vabriku rekonstrueerimise projekt, 1893. aastal ehitati tehasest läände juurde teine tehas, millel oli 45 meetri pikkune [[kuivatuskanal]] ja neli [[R-ahi|R-ahju]]. 1892. aastast juurutatud uuele tehnoloogiaga purustati paekivi killustikuks, siis kuivatati, jahvatati terapeeneks ja segati analoogselt ettevalmistatud saviga. Saadud segu jahvatati veelkordselt jahutaoliseks pulbriks, millest pressiti kuivplonnid.
 
1896. aastal rajati Kunda tsemenditehase teenindamiseks [[Rakvere–Kunda raudteelõik]].
 
II vabriku valmis põhiliselt 1898. aasta lõpuks ja alustas tegevust 1899. aasta algul. Uus tehas oli kaasaegsem nii tehnoloogialt kui ka seadmetelt, senine tooraine asendati [[lubjamergel]] [[lubjakivi]]ga.