Erinevus lehekülje "Friedrich I (Brandenburg)" redaktsioonide vahel

P
(keeletoim.)
== Elulugu ==
 
Friedrich sündis [[Nürnberg]]is linnakrahv [[Friedrich V (Nürnberg)|Friedrich V]] (1333–1398) ja [[Wettinid|Wettinist]] vürstinna [[Elisabeth von Meißen]]i teise pojana. Ta asus varakult oma õemehe, [[Habsburgid|HabsburgistHabsburgi dünastiast]] pärit Austria hertsogi [[Albrecht III (Austria)|Albrecht III]] teenistusse. Pärast Albrechti surma 1395. aastal võitles ta [[Luksemburgi dünastia|Luksemburgi dünastiast]] pärit Ungari kuninga [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] poolel sissetungivate [[Osmanite sõjad Euroopas|Osmaniteosmanite]] vägede vastu. Tema ja ta vanem vend [[Johann III (Nürnberg)|Johann]], Sigismundi õe [[Markéta Lucemburská (1373–1410)|Markéta Lucemburská]] abikaasa, võitlesid 1396. aasta [[Nikopoli lahing]]us, kus said hävitava kaotuse osaliseks.
 
Pärast Friedrichi tagasitulekut Nürnbergi jagas ta oma isa [[Frangimaa]] pärandi venna Johanniga, kes sai [[Bayreuthi vürstkond|Bayreuthi vürstkonna]], samas kui Friedrich sai [[Ansbachi markkrahvkond|Ansbachi markkrahvkonna]]. Vennad valitsesid üheskoos [[Nürnbergi linnakrahvkond]]a. Esialgu üritas Friedrich lepitada võimu pärast võitlevat Sigismundi vanemat poolvenda, Saksa kuningat [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzeli]]<nowiki/>t ja Pfalzi kuurvürsti [[Ruprecht (Saksa kuningas)|Ruprechti]] parteid, kuid 1399. aasta septembrist võitles ta siiski oma õe [[Elisabeth von Hohenzollern-Nürnberg|Elisabethi]] abikaasa Ruprechti poolel. Wenzel kukutati lõpuks ja Ruprecht valiti 21. augustil 1400 [[Roomlaste kuningas|roomlaste kuningaks]].
 
Friedrich jätkas Ansbachi valitsemist 1409. aastal ja asus pärast tugevat vaenu kuningas Sigismundi vastu tema teenistusse. 1410. aastal jättis sakslaste kuninga [[Ruprecht (Saksa kuningas)|Ruprechti]] surm [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] trooni tühjaks. Sigismund palus Friedrichi abi trooni saamiseks. Sel ajal valitses Brandenburgi [[Jobst Brandenburgist|Jobst]] ja ta oli seega üks [[kuurvürst]]idest, kellel oli õigus hääletada uue kuninga suhtesvalimistel. Sigismund vaidlustas aga Jobsti nõude Brandenburgile ja tema õiguse hääletada keisri valimisel. Sigismund nõudis neid õigusi endale ja määras Friedrichi esindama teda Brandenburgi kuurvürstina keisri valimisel 20. septembril 1410. Kuigi Sigismund selle alghääletuse võitis, võitis Jobst enamuse valijate toetuse 1410. aasta oktoobris toimunud valimistel ja nõudis keisritrooni endale. Jobsti surm kahtlastel asjaoludel 1411. aasta jaanuaris avas Sigismundile tee Brandenburgi endalesaamiseks ja tema valimiseks keisririigi kuningaks hiljem samal aastal. Tänutäheks Friedrichi teenete eest tegi kuningas Sigismund temast ''Oberster Hauptmann'''i ja margi halduri (1411). Friedrich võitles raudse käega Brandenburgi [[Mark (territoorium)|margi]] mässulise aadli (eriti [[Quitzow]]i perekonna) vastu ja taastas lõpuks julgeoleku. Friedrichist sai ka [[Papagoide ühing]]u liige.
 
[[Konstanzi kirikukogu]]l (30. aprillil 1415) andis Sigismund Friedrichile Brandenburgi [[markkrahv]]i ja [[kuurvürst]]i tiitlid. 21. oktoobril 1415 toimus Brandenburgi [[maapäev]], mis andis talle võimu [[Berliin]]is. Kuningas andis markkrahvkonna talle ametlikult lääniks 18. aprillil 1417. Kui Friedrich ei nõustunud Sigismundi tegutsemisega [[Hussiidid|hussiitide]] vastu, siis nendevahelised suhted jahenesid.