Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel

keeletoim.
(keeletoim.)
[[Pilt:Grossherzogswappen Mecklenburg (Schwerin&Strelitz).PNG|pisi|Vapp]]
 
'''Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond''' (saksa keeles ''Großherzogtum Mecklenburg-Strelitz'') oli aastatel 1815–1918 eksisteerinud saksaSaksa riik, mis kuulus [[Saksa Liit|Saksa Liitu]], [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liitu]] ja [[Saksa keisririik|Saksa keisririiki]]. Suurhertsogkonda valitses [[Mecklenburgi dünastia]] noorem liin.
 
== Geograafia ==
 
Suurhertsogkond koosnes kahest eraldi osast. Selle tuumikala moodustas Stargardi härraskond koos pealinn [[Neustrelitz]]iga. See paiknes [[Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond|Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkonnast]] kagus ningja piirnes [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] provintsi [[Pommeri]]ga põhjas janing [[Brandenburg]]iga läänes ja lõunas. Teise osa suurhertsogkonnast moodustas läänes asuv [[Ratzeburgi vürstkond]], mis piirnes [[Lauenburgi hertsogkonna]] (a-st 1876 Schleswig-Holsteini provintsi osa) ja [[vabalinn Lübeck]]i territooriumiga. Lisaks kuulusid suurhertsogiriiki endised [[Malta ordu]] MirowiMirow' ja NemerowiNemerow' komtuurkonnad. Suuremad linnad pealinn Neustrelitzi kõrval olid [[Neubrandenburg]], [[Friedland]], [[Woldegk]], [[Stargard]], [[Fürstenberg]] ja [[Wesenberg]].
 
== Riigikord ==
 
Mecklenburg-Strelitzis valitses absoluutne monarhia. Suurhertsog teostas võimu oma ministrite kaudu. Oma iseloomultIseloomult oli selline valitsemisviis feodaalne. Kord aastas kogunes lühikeseks ajaks erinevaid sotsiaalseid klasse esindav Maapäevmaapäev. Selle vaheaegadel asendas seda komitee, mis koosnes rüütlimõisate omanike esindajatest (''Ritterschaft'' ehk rüütelkond) ja valitud linnade bürgermeistritest (''Landschaft'' ehk maiskond).
 
== Ajalugu ==
 
Septembris 1755 võttis Mecklenburg-Strelitz võttis omaks [[Mecklenburg-Schwerini hertsogkond|Mecklenburg-Schwerini sõsarhertsogkonna]] põhiseaduse septembris 1755. Aastal 1806 säästetipääses sedasee [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keisririigi]] okupatsiooninuhtlusestokupatsioonist tänu [[Baieri kuningas|Baieri kuninga]] [[Maximilian I Joseph]]i eestkostele; aastal 1808 ühines [[Karl II (Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog)|suurhertsog Karl II]] [[Reini Liit|Reini Liiduga]], kuid lahkus sellest aastal 1813, et liituda [[Napoleon]]i-vastase liiduga. Ta liitus aastal 1815 Viini kongressil loodud [[Saksa Liit|Saksa Liiduga]], mis oli Saksa-Rooma riigi järglane, ja sai [[suurhertsog]]i tiitli.
 
Aastal 1866 astus suurhertsogkond [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liitu]] ja [[Zollverein|Tolliliitu]] ning sattus [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] mõju alla, mis [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõjas]] sai abi Mecklenburg-Strelitzi sõdurite näol. Ka [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] sai [[Preisi kuningriik]] Mecklenburg-Strelitzilt kasulikku abi. Aastal 1871 sai suurhertsogkonnast [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] osariikosa. Mecklenburg-Strelitz saatis ühe liikme [[Riigipäev (Saksa keisririik)|Riigipäevaleriigipäevale]]. Siiski kandis suurhertsog ikka veel Vendidevendide vürsti tiitlit ja hertsogkonna valitsemine jäi vanamoodseksvanamoodsaks. Taas kasvas kihutustegevus demokraatlikuma põhiseaduse eest ja Saksa Riigipäevriigipäev toetas seda liikumist vähesel määral. Aastal 1904 sai suurhertsog [[Adolf Friedrich VWilhelm II (Mecklenburg)|Adolf Friedrich VWilhelmi]], suurhertsogpoeg [[FriedrichAdolf Wilhelm II (Mecklenburg)|Friedrich WilhelmiV]] poeg, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogiks. Aastal 1907 lubas suurhertsog hertsogkonna alamatele põhiseadust, kuid see kohtas vastuseisu aadlilt.
 
== Järelmid ==
 
Mecklenburg-Strelitzi dünastia kustus justvahetult enne monarhia kaotamist seoses [[Esimene maailmasõda|Esimeseesimese maailmasõjaga]] seotud arengutegaarengute käigus. Sel ajal olielus vaid kaks elusolevat tunnustatud meessoost Strelitzi dünastia liiget, noor suurhertsog [[Adolf Friedrich VI (Mecklenburg)|Adolf Friedrich VI]] ja tema nõbu [[Carl Michael zu Mecklenburg|Carl Michael]], kes oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] teenistuses, olles suurvürstinna [[Jekaterina Mihhailovna Romanova|Jekaterina Mihhailovna]] poeg. Aastal 1914, enne sõjakuulutustsõda Saksamaa ja Venemaa vahel, loobus hertsog Carl Michael oma Mecklenburgi kodakondsusest. 23. veebruaril 1918 tegi suurhertsog Adolf Friedrich VI enesetapu, jättes oma nõo Carl Michael Strelitzi troonipärijaks. Olles Venemaal, ei võtnud Carl Michael siiski trooni üle, ja aastal 1918 kirjutas ta Mecklenburg-Schwerini suurhertsogile [[Friedrich Franz IV (Mecklenburg)|Friedrich Franz IV]]-le, kes tegutses Strelitzis regendina, märkides, et soovib loobuda õigustest pärida Strelitzit, kuigi. kiriKiri jõudis Friedrich Franzini aga alles aastal 1919, pärast Saksa monarhiate lõppu, nii ei suudetudet pärimisküsimust selei ajalsuudetudki lahendada.
 
== Võimukandjad ==