Vasknarva ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}{{keeletoimeta}}

'''Vasknarva ordulinnus''' oli [[linnus]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]], [[Vasknarva]] külas. Ordulinnus asus [[NarvaPeipsi jõgijärv|NarvaPeipsi jõejärve]] läänekaldal,kohal [[PeipsiNarva järvjõgi|Narva jõe]]est väljajooksu kohalläänekaldal, [[Trooja oja|Vtroja (Trooja) oja]] Narva jõkke suubumise vastas.

Vasknarva [[linnus]] ([[saksa keel|saksa]] ''Neuschloss;'' alamsaksa ''Nyslot'', ''Nieslot;'', rootsi keeles ''Nyslott;'', [[vene keel|vene]] ''Сыренец'', ehk Sirenets) oli [[Liivi ordu]] [[Vasknarva foogtkond|Vasknarva foogtkonna]] keskus ja ka [[foogt]]i residents.

[[Pilt:Vasknarva-Neuschloss.jpg|thumb|Linnuse asendiplaan [[19. sajand]]ist.<br><small>Autor: [[Carl Faehlmann]]</small>]]

[[Pilt:Vasknarva fasaad.jpg|thumb|Vaade idast 19 sajandil.<br><small>Autor: [[Carl Faehlmann]]</small>]]

[[Peipsi järv]]e ja [[Narva jõgi|Narva jõe]] veeteed kontrollima määratud linnuseLinnuse rajas [[1349]]. aastal [[Liivi ordu|Liivi]] [[ordumeister|ordu meister]] [[Goswin von Herike]], et kontrollida [[Peipsi järv|Peipsi järve]] ja [[Narva jõgi|Narva jõe]] veeteid, kuid [[pihkva]]lased hävitasid selle samal aastal toimunud sõjakäigu ajal.

[[1427]]–[[1442]] aastal ehitas Liivi ordu [[linnus]]e endisele kohale uuesti üles. Linnust kutsuti nimega Vastne-Narva, alamsaksa keeles ''Nyslot''. Linnusehoone oli ehitatud paekivist ning seinte paksus oli 2,6–3,6 meetrit. Arvatavasti oli majalinnus omakorda ümbritsetud ringmüüriga. Elamiseks ettenähtud kolmekorruseline majalinnus pindalaga 345 m² oli suurte [[aken]]de ja müürisiseste [[trepp]]idega hoone, mis olevat olnud 12 meetrit kõrge, 23 meetrit pikk ja 15 meetrit lai.

[[Vasknarva foogtkond|Vasknarva foogtkonna]] keskusena oli linnusellinnus suur tähtsustähtis [[Vana-Liivimaa]] kaitsmiselkaitsja.

[[Laagerkastell]]i müüride ja ümartornide praeguseks säilinud jäänused pärinevad tõenäoliselt 15. sajandi II veerandist. Need on juba selgelt kohandatud tulirelvadele. Tornid läbimõõduga 12–12,5 m asusid pikliku põhiplaaniga ringmüüri loode- ja kagunurgas, põhjamüüris asuvat väravat kaitses spetsiaalne väravhooneväravahoone. Algne majalinnus jäi kagutorni lähedusse idamüüri äärde.

[[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja1558]]. käigusaasta vallutasid5. linnusejuulil, Vene väedpärast [[1558Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]]. aastalkäigus pärasttoimunud [[Narva piiramine (1558)|Narva linna piiramist]], [[5.vallutasid juuni]]llinnuse Vene väed. SõjasLinnus sai linnussõjas tugevasti kannatada, kuid see taastati [[17. sajand]]i alguseks. 1581. aasta talvel saabus sõjakäigul [[Soome]]st [[Pontus De la Gardie]] oma väega üle külmunud [[Soome laht|Soome lahe]], vallutas [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] vägedelt [[Rakvere piiramine (1581)|Rakvere]], [[Toolse]], [[Narva]] ja [[Ivangorod]]i ning hõivas ka Vasknarva linnuse.

Linnust mainiti [[18. mai]]l [[1595]] sõlmitud [[Täyssinä rahu]]lepingus, kui venelased loobusid muuhulgas kõigist õigustest mitmetemitme Eestimaa linnustelinnuse ja nende [[lään]]ide ülepeale. Juba sama sajandi lõpul pidi linnus olema aga olema kas hüljatud või purustatud, sest [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal seda enam ei kasutatud.