Eeslipüha

Eeslipüha ehk eeslimissa (ladina keeles Festum Asinorum või asinaria festa, prantsuse keeles Fête de l'âne) oli keskaegne pidustus, mida pühitseti 14. jaanuaril. Seda tähistati eelkõige Põhja-Prantsusmaal, kuid see levis ka Euroopas laiemalt. Pidustustel meenutati eesliga seotud lugusid Piiblist, eelkõige püha perekonna põgenemine Egiptusse, aga ka Jeesuse sünni juures viibimine jõulude ajal laudas ja Kristuse sissesõit Jeruusalemma.

Nii Kristuse ümberlõikamise püha kui ka Egiptusse põgenemise mälestamise püha olid algselt tavalised kirikupühad, kuid 13. sajandil oli neile iseloomulik juba burleskne paroodiline jumalateenistus, milles mõnes kohas, näiteks Beauvais's, Sensis ja Autunis mängis rolli päris eesel. Kahes Beauvais'st pärinevas 13. sajandi käsikirjas, üks ümberlõikamise pühale ja teine Egiptusse põgenemise pühale pühendatud, on kirjeldatud tavalist kanoonilist jumalateenistuse korda, kuid kanoonilisele osale lisatud troopides ja tseremoonia kirjelduses võib leida rohkesti naljakat ja veiderdavat elementi. Osa eeslipüha pidustusest moodustas protsessioon, kus ehitud eesli selga pandi noor neiu väikelapsega, kes pidid kehastama Maarjat ja Jeesust, ja protsessioon lõppes kirikus altari juures. Kirjelduses mainitakse eeslikisa imiteerimist missal osalejate suust ja nn "eeslilaulu" ehk eesli kiituseks kõlavat conductus't algussõnadega "Orientis partibus", mille korduvas prantsuskeelses refräänis matkitakse eesli häält:

Orientis partibus

Adventavit Asinus

Pulcher et fortissimus

Sarcinis aptissimus.

Hez, Sire Asnes, car chantez,

Belle bouche rechignez,

Vous aurez du foin assez

Et de l'avoine a plantez.

Tõlkes võiks need read kõlada nii:

Idamaadelt tuli eesel, ilus ja tugev ja hästi sobiv koormat kandma.

Üles! isand eesel, ja laula! Ava oma ilus suu. Heinu olgu sul rohkesti ja kaeru hulganisti."

Vaata ka

• lollidepüha
• liturgiline draama